Emakeeleõpetajate soov tundide arvu tõsta jäi vastuseta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki emakeeleõpetajad nõudsid nädalavahetusel tehtud avalduses keeletundide arvu kasvu, ei alustanud riigikogu kultuurkomisjon ja riikliku õppekava nõukogu eilsel istungil arutelu gümnaasiumi tunnijaotuse osas.
Samas kinnitavad õppekava arendajad, et avaldusse suhtutakse tõsiselt ja see arutamata ei jää.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva sõnul sai ministeerium eile suunised jätkata tunnijaotusplaaniga tööd, lähtudes põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade üldosade tööversioonidest. See tähendab, et jätkuvalt kavandatakse uude tunniplaani jätta kohustuslikke eesti keele ja kirjanduse kursusi senise 12 ainekursuse asemel vaid üheksa.
Ladva sõnul kogus ministeerium eelmisel aastal aineõpetajatelt arvamusi tunnijaotuse osas. «Enamasti sooviti õppeaine kohustuslike tundide arvu tõsta ja selles osas emakeeleõpetajate soov ei eristu,» ütles Ladva.
Tema kinnitusel võivad arutelud eelnõu üle riigikogus tuua siiski õppekava arendustöösse muutusi.
Enam tunde soovivad kõik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg ütles, et saab emakeeleõpetajate murest aru, mis puudutab gümnaasiumiosa.
«Põhikooli ja algkooli osas, kus laste keeleareng on väga intensiivne ja selle õpetamine vajalik, ei ole keeletundide arvu kavas vähendada. Gümnaasiumiosas soovime suurendada valikainete mahtu, mille hulka saab panna ka keele ja kirjanduse tunde rohkem, kui neid oli senises kavas. Aga kui ühistel aruteludel peetakse vajalikuks kohustuslike emakeeletundide arvu suurendamist, siis kindlasti,» sõnas ta.
Kindlasti on see teema, mida õppekava grupp tõsiselt arutab, kinnitas Kreitzberg. «Häda on selles, et kõikide ainete esindajad tahaks tundide arvu näha võimalikult suurena, me peame ka nende seisukohti arvestama.»
«Hoopis teine asi, mis mulle muret teeb, on aga see, et kõikide ainete õpetajad peaksid ülikoolis saama ka eesti keele alase koolituse, sest kõikide õpetajate keeletarvitusest sõltub õpilaste emakeeleoskus,» märkis Kreitzberg.
Teoreetiliselt oleks vähenev kohustuslike tundide maht võimalik tagasi võtta valikainete arvelt. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Krista Mägi ütles ajalehele Nädaline, et mõni kool võib säilitada kaine mõistuse ja selle keelele tagasi anda, kuid milline on tõenäosus, et kõik lapsed siis emakeele valivad? Riik garanteerib õppe kohustusliku mahu, see osa kaetakse ka õppekirjandusega. Valikainete õppekirjandust riik aga ei rahasta, tõi Mägi välja.