Muuseumiõuel elustub kevadelik lugu

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maarika Mesipuu Valentina ja Teele kaksikrollis ning Erik Ruus vana Oskar Lutsu osas tegid eelmisel nädalal Palamuse muuseumi õuel proovi veel ilma kostüümide ja jumestuseta. Esimene etendus on 14. juulil.
Maarika Mesipuu Valentina ja Teele kaksikrollis ning Erik Ruus vana Oskar Lutsu osas tegid eelmisel nädalal Palamuse muuseumi õuel proovi veel ilma kostüümide ja jumestuseta. Esimene etendus on 14. juulil. Foto: Kristjan Teedema

Oskar Luts ei suuda oma eluõhtul uskuda, et ta on kirjanik. Vana mees on omadega üpris sassis. Ta näeb abikaasa Valentinat sellisena, nagu too oli nooruses, ja teda kummitavad tegelased «Kevadest».

Teatrihuvilised saavad Toomas Suumani kirjutatud ja lavastaja Madis Kalmeti käe all sel nädalal etendamisküpseks kujunevat unenäolist tragikomöödiat «Nõiutud kevade» vaadata Palamuse muuseumi õuel.

Oskar Lutsu mängib Erik Ruus. Kirjaniku naist Valentinat, kes muutub Teeleks (ja vastupidi), kehastab Maarika Mesipuu. Väga oluline roll on lavastaja sõnul kogu loos tegelasel Korraldaja, kes teiseneb mitmeks tegelaskujuks – neid kehastab Alo Kõrve.

Maarika Mesipuu ütles, et tahab oma osast kujundada kõige teelema Teele. Lutsu naise roll on keerulisem. «Valentina on Lutsu silmis ja lavastuse publikule nähtavalt noor, aga oma kronoloogilises vanuses on ta vana naine. Valentina noorus on silmapete nii Lutsule kui ka publikule,» ütles näitleja.

Suuman on kirjutanud Lutsu ja «Kevade» seostest lavastaja hinnangul vaimuka ja uudse vaatenurga alt.

Unenäod ja reaalne elu

«Lutsu unenäovisioonid ja reaalse elu episoodid on ootamatus koosluses,» ütles Kalmet. «Lugu on minu meelest väga kevadelik, sest ta on ühelt poolt lõbus ja helge ning teiselt poolt kurb – nii nagu «Kevade» ise.»

Kunstnik Toomas Hõrak on õue kujundanud klassitoa, haigla ja kodu ning kapsapeade hunniku. Vaatajate ees on samuti Pauluse kalmistu värava kujuline dekoratsioon. Ehtsa kalmistuvärava lähedal Tartus magab armastatud kirjanik oma viimset und.

Hõraku kujunduses on tsitaate kunstnik Marc Chagalli loomingust – sinine viiul ja sama tooni lippidest aed. Kunstnik peab võimalikuks, et Cha­gall ja Luts, kes on mõlemad sündinud 125 aastat tagasi, on omal ajal Vitebskis kohtunud. Seda oletab ka lavastaja Kalmet.

«Nad võisid kohtuda Lutsu tulevase naise, ohvitseripreili Valentina Krivitskaja ringkonnas,» ütles Kalmet.

Tarvidus säärase lavastuse järele tekkis Palamusel mulluse suve lõpul. MTÜ Loog ehk abikaasad Tiina ja Arne Tegelmann mõtlesid, mida teha järgmisel suvel, kui Lutsu sünnist möödub 125 ja tema «Kevade» ilmumisest 100 aastat.

TeMuKi suvi

Niimoodi Lutsule mõeldes tuli idee teha kolmiksündmus «TeMuKi suvi Palamusel», kus Te tähendab 14. juulil esietenduvat «Nõiutud kevadet».

Mu ehk muusika osas tuleb 28. juulil Palamuse kirikus esiettekandele Urmas Lattikase vokaaltsükkel «Paunvere mäletamine». Selle ja muidki helitöid esitavad Toomas Vavilovi dirigeerimisel Klaaspärlimäng Sinfonietta ja metsosopran Kadri Tegelmann.

Ki tähendab Tiina Tegel­manni sõnul Theodor Lutsu sümboolset kummardust vennale Oskar Lutsule – filmipäevad Palamusel augusti algul.

Muuseumi õuel
• MTÜ Look esietendab 14. juulil Palamuse muuseumi õuel Toomas Suumani unenäolise tragikomöödia «Nõiutud kevade».
• Lavastaja Madis Kalmet (pildil), kunstnik Toomas Hõrak.
• Mängivad Erik Ruus, Indrek Ojari, Maarika Mesipuu, Mart Toome, Argo Aadli, Bonzo, Alo Kõrve, harrastusnäitlejad ja puhkpillimängijad.
• Etendusi on 21. juulini.
Allikas: MTÜ Look

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles