Kolmeteistaastane Mihkel Jaenes on sündinud ja terve elu Kanadas elanud. Kodus räägib Mihkel eesti keelt, koolis inglise ja prantsuse keelt. Kaugest vahemaast hoolimata, on perekond enamus suvepuhkustest veetnud Eestis ringi reisides ja sugulasi külastades.
«Ma tunnen, et Eesti on rohkem minu kodumaa kui Kanada,» üllatab Mihkel julge väljaütlemisega. Ta on veendunud, et asub tulevikus Eestisse elama. Enne seda tahab ta kooli ja ülikooli Kanadas ära lõpetada. «Haridus on Kanadas väga kõrgel tasemel, usun, et see aitab mul tulevikus hea töö leida.»
Mihklil tekkis huvi oma juurte ja päritolu vastu juba väiksena, kui isa Eestist lugusid rääkis. «Mind huvitab Eesti, tahan selle kohta rohkem teada saada.» Poiss käib kord nädalas Eesti koolis, kus suhtleb teiste väliseestlastega ja õpib igapäevaselt koos isaga Eesti kohta, raamatuid lugedes ja nende üle arutades. Eriti meeldib Mihklile Eesti ajalugu uurida.
Mihkli mõlemad vanemad on eestlased. Ta isa kolis Kanadasse pärast Nõukogude Liidu lagunemist, ema on seevastu sündinud ja terve elu Kanadas elanud, nagu ka Mihkel ja ta vanem õde.
Eesti ja Kanada erinevad teineteisest Mihkli sõnul väga palju. «Erinevalt Kanadast on Eestis iga väike koht täiesti omamoodi ja erinev, igas maakonnas on omad traditsioonid,» seletab Mihkel, miks talle siin ringi reisida meeldib.
Laagri lõppemisest on Mihklil enda sõnul päris kahju. Ta leidis siit endale kaks head sõpra, üks elab Mehhikos, teine Ameerikas. «Aga soomlased on ka päris kenad,» lisab poiss. Siin oldud ajast hindabki Mihkel kõige rohkem uusi ja huvitavaid inimesi, keda ta on kohanud nii laagris kui ka väljasõitudel erinevatesse Eesti paikadesse.
Pärast keskkooli plaanib Mihkel asuda õppima lennuinseneriks ja tulevikus lennukeid disainima hakata. Saladuskatte all paljastab poiss ka teise tulevikuplaani – ta tahab hakata poliitikuks ja korruptsiooni vastu võidelda. «Soovin Eesti elu paremaks muuta,» ütleb kolmeteist aastane poiss.