Athena laval luusib mitut sorti vereimejaid

Põim Kama
, Kultuurikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Lepik
Andres Lepik Foto: SCANPIX

Athena keskuses Emajõe Suveteatri poolt publiku ette toodud «Viimane Dracula»
on lavastus, mida tuleb vaadelda kahes osas. Alguses on kõik väga hästi ja pärast enam ei ole.

Mart Kivastiku näidendi on lavale seadnud Kalju Komissarov. Ühiskonnakriitilises fantaasiamängus löövad kaasa Tartu botaanikaaia krunti jahtivad JOKK-juristid (Margus  Jaanovits ja Aarne Soro) ja aeda kaitsev lotmanliku olekuga professor Dra (Andres Lepik).

Kõrvalliinidena näeme noorparteilase Silveri (prototüübiks Silvergate´i algataja Silver Meikar, kehastab Karl Edgar Tammi) pääsmatut hävingut ning kahtlase väärtusega ar-mukolmnurka professor Dra, tema assistendi Hanna Liisa (Jaanika Tammaru) ja viimase sõbranna Miina (Marika Palm) vahel.

Otse loomulikult on professor Dra tegelikult ammukadunud krahv Dracula. Ta elab nüüd botaanikaaias üksinduses, kaaslaseks kurvad mälestused iidsest armastusest. Elus hoiab teda vaid pidev vereülekanne.

Hüsteerilisevõitu gootitibist assistent Hanna Liisa on valmis küll professor Dra üksindust leevendama, kuid viimane hakkab Skype`i vahendusel silma heitma hoopis Miinale.


Hävingut täis lugu
Kogu see pettumusi ja hävingut täis lugu on vürtsitatud ohtrate filmilike ning kohati ülepakutud heli- ja videoefektidega. Et mängupaigaks on kinosaal ning lavastus ise üsna plakatlik ja tasapinnaline, on kinolikkus omal kohal.

Lavastuse esimene vaatus on väga hea. Karikatuurselt joonistuvad välja päevapoliitilised valukohad: advokaadibüroo Victor ja Kesik tegevus, Silveri haigestumine salapärasesse tõppe ning eesti arstide nutune olukord, neid esindab läbipõlenud doktor Helsing (Marko Mäesaar).

Hanna Liisa hoolitseb tugitoolis tilguti küljes istuva Dra eest õrnalt, mis siis, et viimane on «väga vana ja haige mees, üle neljakümne kindlasti». Õudusfilmitemaatika keeratakse üle vindi. Pinge kasvab esimese vaatuse lõpuni, mis saabub filmilikult – kõige põnevamas kohas.


Lavastuse allakäik algas esietenduse vaheajal, kui esinesid arvustuse autorile õnneks tundmatuks jäänud tantsijatarid. Õnnetu tantsunumber jättis mulje, nagu poleks noortel naisterahvastel muud sõnumit kui «Võta mind!». Seda vähestki esitasid nad äärmiselt piinlikult.

Saali naasnud publikule sai osaks aga märksa suurem ja sisukam pettumus. Taasesitati esimese vaatuse lõpus pooleli jäänud stseen Silveri ja Miina vahel, mis päädis kogu lavastuse pingeskaala nulli viimisega.

Edasi ei tulnud enam muud kui otste kokkutõmbamine. Millegipärast tehti seda osalt mittemidagiütleval, osalt lausa piinlikul moel.

Professor Dra ja Miina väikese flirdi kulminatsioon kisendas banaalsusest, Victoril ja Kesikul polnud enam mingit veenmisjõudu ja Silver oli pildilt sisuliselt kadunud. Ainuke, kes võrreldes esimese vaatusega langust läbi ei teinud, oli Jaanika Tammaru kehastatud Hanna Liisa.

Mõte on sees
Kuigi kogu lavastusel on mõte sees ja seda mõtet ei ole vähe, jääb see ebaõnnestunud teise vaatuse tõttu publikule pisut kaugeks. Muidugi on ka võimalik, et näitlejad väsisid teiseks vaatuseks lihtsalt ära, sest saalis oli esietenduse õhtul tapvalt palav. Lavastuslikke nõrkusi see siiski ei vabanda.

Lavastuse tugevaks küljeks on lisaks headele näitlejatele väga tugev kujundustöö.

Peeter Konovalov toetab etendust muusikaliste leidudega hispaania helilooja Angel Illarramendi loomingust. Silver Vahtre on loonud saaliga hästi haakuva lavapildi, mida toetavad videotaustad botaanikaaiast, täiskuust ja noortest neidistest. Kostüümidega on lõbutsenud Krista Tool, kellele ilmselt suurimat mängurõõmu on pakkunud Jaanika Tammaru gooti-kostüüm.

Hoolimata teatavast pettumusest soovitan «Viimast Draculat» siiski vaatama minna. Kuigi tükk on puudustega, leidub selles huvitavaid lahendusi ja häid näitlejatöid. On ka omamoodi märgiline, et Tartu vaste poliitteatrile on fantaasiarohkem ja mängulisem, kui samu teemasid käsitlenud NO99 versioonid. Tundkem siis oma avatud vaimust rõõmu.

Kas teate?

Suveteater kinosaalis
• Emajõe Suveteater esietendas 3. augustil Athena kinosaalis Mart Kivastiku näidendi
«Viimane Dracula».
• Lavastaja Kalju Komissarov.
• Mängivad Andres Lepik,
Marko Mäesaar, Aarne Soro (Ugala), Margus Jaanovits (Vanemuine), Marika Palm, Jaanika Tammaru ja Karl
Edgar Tammi (viimased kolm Viljandi kultuuriakadeemiast).
• Järgmine etendus 16. augustil Athena keskuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles