/nginx/o/2014/10/12/3426569t1h6a27.jpg)
Üheksa stsenaariumi viieteistkümnest jõudis Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul korraldatud filmikonkursi viimasesse vooru, kus need arendatakse juba tootmisvalmis projektideks. 152 esitatud filmiideest alguse saanud konkursi tulemusena peaks 2017. ja 2018. aastal ekraanile jõudma viis kuni seitse pikka filmi, milleks riik on lubanud eraldada kinnitamata andmetel kokku 10–11 miljonit eurot. Võrdluseks: kogu Eesti Filmi Instituudi eelarve on tänavu 5,3 miljonit eurot.
Tähelepanuväärne edasipääsenute juures on debütantidest autorite suur osakaal: koguni üheksast kuuele oleks see praegusel hetkel režissöörina esimene pikk film.
Väljavalitud stsenaariumid:
«Viis senti vabadusele»
Stsenarist Priit Pruks
Idee autorid Meelis Niinepuu, Marko Matvere, Peeter Rebane, Tiit Aleksejev ja Priit Pruks
Režissöör kinnitamata
1944. aasta varajane sügishommik. Jäänud pagevate sakslaste ja verejanulise Punaarmee vahele lõksu, jätab seltskond eestlasi maha oma kodud, lükkab tormisesse Läänemerre päevinäinud kalapaadi ja seab sihi lääne suunas. Kuid isegi sõjast puutumatuna püsinud Rootsis ei kao eestlaste hirm punavõimu ees. Ja kui levima hakkavad kuulujutud NKVD agentidest ja Rootsi valitsuse salatehingutest Nõukogude Liiduga, leiavad pagulased end taas teelahkmelt – kas jääda või põgeneda? Ja kui põgeneda, siis kunas, kuidas ja kuhu? Põhineb tõestisündinud lugudel.
Tootja The Factory
«Tõde ja õigus»
Stsenarist ja režissöör Tanel Toom
Režissöörina soovin ma «Tõe ja õiguse» esimesest raamatust filmi tehes ekraanile edasi kanda nii algteose suuruse, eepilise ajaskaala kui ka huumori, mis tihti lugejatel kahe silma vahele jääb. Sellest tuleb küll film, mis käsitleb keerulisi teemasid, kuid Põhjala kaamost sellest kindlasti ei tule. Film ja raamat on kaks erinevat asja, üks põhieesmärke ekraniseerimisel on küll säilitada loo algsõnum ja austada autori stiili, kuid loomulikult olen pidanud tegevustikku kontsentreerima ja tegema valikuid – tihti valusaid –, et materjal mahuks täispika mängufilmi struktuuri. (Tanel Toom)
Tootja Allfilm
«Eia jõulud Tondikakul»
Stsenarist ja režissöör Anu Aun
«Eia jõulud Tondikakul» on seiklusrikas, soe ja helge Eesti laste jõulufilm. Peategelaseks on 8-aastane Eia, kes mitmete juhuste kokkulangemise tõttu veedab oma elu esimese talvise koolivaheaja maal vanaisa juures, kelle olemasolust tal seni aimugi ei olnud. Nende paari nädala jooksul õnnestub Eial leida endale parim sõber, kaevata välja luukere oma pere põhjatust riidekapist, kokku viia kaks armastavat inimest ning kõikide takistuste kiuste päästa üks hukule määratud põlismets koos selle haruldaste asukatega. (Anu Aun)
Autori sulest ilmub ka samanimeline raamat.
Tootja Luxfilm
«Puudutus»
Stsenarist ja režissöör Raimo Jõerand
Kirge ja kirjandust täis lugu Marie Underi valikutest 1917. aasta kuumal revolutsioonisuvel, mida tuntakse ka mängulise Siuru kevadena. Naine tahab lahutada oma senise abielu ja abielluda armukesega, kuid satub välismaalt naasnud kuulsa kirjaniku Friedebert Tuglase lummusesse. Koos veedetud päevad väikeses mõisas jätavad mõlemasse jälje kogu eluks. Põhineb tõsielusündmustel. (Raimo Jõerand)
Tootja Revolver Film
«Kogu lugu»
Stsenaristid ja režissöörid Rasmus Merivoo ja Uku Uusberg
Rännulust ja ettevõtlik meel kisuvad ulmekirjanik Ulmiku, loodusteadlase Tundli, rätsep Kraapsu ja insener Nooniuse nende kodusest Kivikülast seikluste keerisesse ning neil tuleb rinda pista sulide Beebilõua ja Pontšikuga, kandiliste kõrvadega tulnukrassi ja lumeinimesega. Tänu moodsa tehnika võimalustele ja Eesti kogemustega digitaalefektimeistritele on võimalik tuua Olimar Kallase koomiksite maailm kinolinale tõetruult – nii nagu autor ise seda ette kujutas ja joonistas, muutumata sealjuures joonisfilmiks. (Rasmus Merivoo ja Uku Uusberg)
Tootja Allfilm
«Lotte ja tuldpurskav lohe»
Stsenaristid Janno Põldma, Andrus Kivirähk ja Heiki Ernits
Režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits
Lotte saab endale õe. Koos avastatakse maailma. Olulist rolli etendavad ka kaks etnograafi, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes elab Karli rinnataskusse kallatud vees. Teadlased koguvad ja salvestavad vanu rahvalaule, et uurida loomade juuri. Lõpuks jõutakse tuldpurskavate lohede saladuseni.
Tootja Eesti Joonisfilm
«Põrgu Jaan»
Stsenaristid Kaur Kokk ja Anti Naulainen, režissöör Kaur Kokk
Pseudo-ajalooline mõistatus, kinematograafiline rännak. Mitte suurejooneline kostüümidraama, vaid kammerlik müsteerium, müstiline tripp ajaloo ja alateadvuse äärealadele. Sürreaalne proosapoeem ja lüürilis-groteskne tragikomöödia usust, identiteedist, vastutusest, lootusest ja lootusetusest. Tinglikult Põhjasõja-järgsesse aega paigutuv süžeestik räägib mälukaotuse üle elanud Jaanist ja keskendub tema enese- ja tõeotsingutele, taustaks kummastavaim maastikest. (Kaur Kokk)
Tootja Homeless Bob Production
«Seltsimees laps»
Stsenarist ja režissöör Moonika Siimets
1950. aasta Nõukogude Eestis töötab stalinlik terroriaparaat täistuuridega. 6-aastase Leelo silme all arreteeritakse ta koolidirektorist ema ja saadetakse Siberi vangilaagrisse. Kahepalgeline ja ülekohut täis täiskasvanute maailm tekitab siiras lapsehinges protesti ja segadust ning Leelo astub sellele omal moel vastu. Põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel raamatutel «Seltsimees laps» ning «Samet ja saepuru». Žanrilt tragikomöödia, kus üks silm naerab ja teine nutab. Oluliseks märksõnaks on «grotesk». Just sellest vaimust on kantud algallikaks olev tekst ja Leeloga juhtuv ning selline on ka ajastuvaim, ühtaegu täis koledusi, õõva ja hirmu, samas absurdi, naljakat anekdootlikkust, lustakaid sõnamänge. (Moonika Siimets)
Tootja Amrion
«Võta või jäta»
Stsenarist ja režissöör Liina Triškina
Kõigil inimestel tuleb ette hetki, mil langetatud otsused muudavad kardinaalselt kogu ülejäänud elu. 30-aastase ehitusmehe Eriku jaoks on see päev, kui ta saab ootamatult teada, et on vastsündinud tüdruku isa, kelle ema tahab lapsest loobuda. Erik teeb tavatu otsuse – nii endale kui lähedastele üllatusena võtab ta tüdruku endale. Siitpeale hakkab pikk, keeruline ja ajuti koomiline isaks kasvamise teekond, kus pannakse proovile mehe minapilt, väärtushinnangud ja arusaam soorollidest. Erikust, tavalisest eesti mehest, saab igapäevaelu kangelane, Superman, kes on oma isaduse eest valmis küünte ja hammastega võitlema. (Liina Triškina)
Tootja Allfilm
Välja jäid:
«Inimeseloom – Anna Buschi imeline elu», stsenaristid Greta Varts ja Anna Hints, idee Jaak Valdre
«Kroonu», stsenarist Peep Pedmanson, režissöör Andres Maimik
«Ingel, ingel, vii mind taeva», stsenarist Andrus Kivirähk, režissöör Peeter Simm
«Fibonacci jada», stsenaristid Katrin Laur ja Kaja Sepp, režissöör Katrin Laur
«Süü», stsenarist Hannes Lintrop, režissöörid Hannes ja Renita Lintrop
«Barbarus», stsenarist Margit Keerdo, režissöör Kaaren Kaer
/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)