Arvustus ⟩ Väike pidu suure katku ajal Elame ooperivaesel ajal. Söandan pakkuda, et ooper on praeguse koroonaaja üks enimkannatanud kunstivorme. Ning tema püsipublik üks enimkannatanud ühiskonnakihte. Viimase jooksva aasta jooksul – ehk alates esimese karantiini algusest – on Eestis välja tulnud kõigest kolm uut ooperilavastust: Donizetti «Don Pasquale» ja Verdi «Trubaduur» Rahvusooperis Estonia ning Boris Blacheri «Abstraktne ooper nr 1» EMTA ooperistuudios. (Vaba Lava kuraatoriprogrammi raames esietendus «kooriooperiks» tituleeritud teos nimega «Liustikud», mille žanrimääratlus oli paraku vastutustundetult eksitav.)
e‾lektron korraldab etenduskunstide veebifestivali Made in Estonia Maraton Lühivormide festival Made in Estonia Maraton tuleb, kuid nagu sellele (ja eelmisele) aastale kohane, veidi teistmoodi. 20. märtsil algusega kell 18 toimub Made in Estonia Maraton esmakordselt voogedastusena elektron.live platvormil. Made in Estonia maraton on alates 2006. aastast Kanuti Gildi SAALis toimuv etenduskunstide pidustus – kureerimata festival, millest kõik saavad osa võtta juhul, kui etteaste on loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning mahub lühiformaadi aja sisse.
Lavastaja Taago Tubin: elame kummalisel ajal (1) Taago Tubin on mees, kellel kogutud tarkust kolmest Eesti teatrikoolist ja tänaseks lavale toodud üle kuuekümne lavastuse. Tema värskeim töö esietendus laupäeval Ugala teatri suures saalis: USA draamakirjaniku Eric Coble’i näidend «Surnud mees». Selle kohta tõdeb Tubin, et meie aegruum ajab üle ääre inimestest, kes eesmärgipäraselt tegutsevad tähelepanu saavutamise nimel. Tubin leiab, et edevus ja kuulsuseiha, edukultus ja sellega kaasnev hirm läbikukkumise ees on võtnud pandeemilised mõõtmed. Lavastus asetab selle teema tõsi­elutelevisiooni konteksti, kus traumad muudetakse vaatemängu osaks ja tagasi ei kohkuta justkui mitte millegi ees.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
AK ⟩ Ene-Liis Semper: Mari-Liis Küla ja Panso tõid eesti teatrisse kujundliku mõtlemise (1) Teatrikunstnik, lavastaja ning Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia õppetooli juhataja ja professor Ene-Liis Semper on koostöös Tallinna Linnateatriga andnud välja 2019. aastal 95 aasta juubelit tähistanud legendaarse eesti teatrikunstniku Mari-Liis Küla lugu ja loomingut koondava raamatu. Ene-Liis Semper ütleb, et Mari-Liisi Küla loomingulise pärandi köitvus seisneb tema eskiiside vahetus, kohati lausa halastamatus väljenduslaadis. «Töötatud on mitte ainult kiiruga, vaid ka kirega,» lausub Semper, lisades, et kui kuulas Mari-Liisi lühikesi, teravaid mälupilte ja imetles tema häbenematult isikupärast mõtteviisi, hakkaski ta mõtlema raamatule. «Olgu see kummardus ühelt kunstnikult teisele, pea poolesajandilise vahega.»
Ugalas esietendub tõsielukomöödia «Surnud mees» Laupäeval, 27. veebruaril esietendub Ugala teatri suures saalis USA draamakirjaniku Eric Coble´i näidend «Surnud mees». Lavastaja on Taago Tubin, kunstnik Kristjan Suits, helilooja Vootele Ruusmaa, muusikalised kujundajad Taago Tubin ja Vootele Ruusmaa, videokunstnik Margo Siimon, valguskunstnik Villu Konrad ning koreograaf on Jaanika Tammaru (Must Kast). Mängivad Martin Mill, Laura Kalle, Tanel Ingi, Ilo-Ann Saarepera, Marika Palm ja Vallo Kirs.
Teenetemärgi saaja Mari-Liis Lill: «Algul arvasin, et tehakse nalja» Tänavu pälvis Valgetähe V klassi ordeni näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill. Lill oli väga üllatunud: «Algul, kui hakkasid saabuma inimestelt sõnumid, siis arvasin et tehakse nalja. Ja kokkuvõttes meenutasin endale lugu naistest, kes saavad mingi autasu ja siis alati ütlevad, et «ei, mina ei ole seda küll väärt, teised on seda palju rohkem väärt» mis oli muidu küll see tunne, mis mul oli seda uudist lugedes. Ütlesin endale, et natukene tänulikkust ei tee paha.»
AK ⟩ «Õnne 13» – hakklihakastme filosoofia (15) Kunagi lehes suvereporterina ametis olles saabus uudis, et Urmas Lennukist saab uus «Õnne 13» stsenarist. Pidin siis Lennukile helistama ja küsima. Telefon võeti vastu. Soovisin kõigepealt õnne. Tänati. Uurisin siis, millised on plaanid ja üldse kuidas edasi, sellised stammküsimused. Hääl torus hakkas rääkima, rääkis pikalt ja ehk isegi mõnuga, oli näha, et on asjade üle mõelnud ja tunneb teemat. Mõnele täpsustavamale küsimusele tulid vastused aga kuidagi tõrksalt. Liiga tõrksalt, et tegu võiks olla vastse stsenaristiga. Täpsustasin, et kellega siis ikka õigupoolest tegu on. Telefoni otsas polnud mitte Lennuk, vaid keegi juhuslik mees. Olin eksinud numbriga. Üks asi jäi mind siiski tänase päevani painama: miks mees õnnesoovide peale tänas? Aga ju siis viisakusest.
Lavastus, mis paneb Karl Marxi hauas pöörlema kui pesumasinas Tallinna Vene Teater näib elavat häid aegu: repertuaaripilt on põnevalt kirju, mitmed hiljutised lavastused on pälvinud üleriigilist tähelepanu ning trupis pulbitseb kuuldavasti hea ja hoogne loominguline energia. Seega võib sealt majast justkui kõike oodata. Ent kui mullu talvel tuli uudis selle kohta, et hakatakse välja tooma muusikali, olin siiski üllatunud. Sest Vene Teater on teadupärast tõupuhas sõnateater. Milleks ning mis jõudude ja rahaga seda muusikali tehakse?
Esietendub alternatiivmuusikal queer- ja klubikultuurist pandeemiajärgses maailmas (1) Täna, 15. veebruaril esietendub Sõltumatu Tantsu Laval Rene Kösteri ja Carmel Kösteri lavastus «veenus.me» – alternatiivmuusikal ja kaasaegne tantsulavastus, mille keskseks teemaks on queer- ja klubikultuur pandeemiajärgses maailmas. Lavastuses saavad kokku Eesti andekad ja väga erinevate taustadega LGBTQI+ noored. Laval saab näha nii klassikalist kui kaasaegset tantsu, eksootilist postitantsu, vogue’ingut, elemente drag- ja performance-kunstist ja ka muusikuid.
Rakveres esietendub Veiko Õunpuu kolmas teatrilavastus Veiko Õunpuu kolmas teatrilavastus «Tants», mille aluseks on August Strindbergi «Surmatants», esietendub Rakvere Teatri väikses saalis reedel, 12. veebruaril. Järgmisel päeval saab lavastajaga kohtuda Rakvere Teatrikinos toimuval vestlustunnil. 19. sajandi lõpu dekadentliku ja sümbolistliku õhustikuga psühholoogilises draamas mängivad Tiina Mälberg, Toomas Suuman ja Tarvo Sõmer. Kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, valguskujundaja Märt Sell, tõlkija Arnold Ravel.
Tagasi üles
Back