Arvustus ⟩ Väike pidu suure katku ajal Elame ooperivaesel ajal. Söandan pakkuda, et ooper on praeguse koroonaaja üks enimkannatanud kunstivorme. Ning tema püsipublik üks enimkannatanud ühiskonnakihte. Viimase jooksva aasta jooksul – ehk alates esimese karantiini algusest – on Eestis välja tulnud kõigest kolm uut ooperilavastust: Donizetti «Don Pasquale» ja Verdi «Trubaduur» Rahvusooperis Estonia ning Boris Blacheri «Abstraktne ooper nr 1» EMTA ooperistuudios. (Vaba Lava kuraatoriprogrammi raames esietendus «kooriooperiks» tituleeritud teos nimega «Liustikud», mille žanrimääratlus oli paraku vastutustundetult eksitav.)
Paavo Järvi: valiksin nüüd veel hoolikamalt seda, millele oma aega kulutan Täpselt aasta tagasi alustas Paavo Järvi Tallinnast oma Jaapani NHK orkestriga Euroopa-turneed. Järvi on korduvalt oma orkestrid ja säravad solistid enne vastutusrikkaid turneesid eesti publiku ette otsekui eksamile toonud, end lahti mänginud ja positiivsetest emotsioonidest kantuna maailma tuhisenud. Järvi poleks aga isegi halvimas unenäos osanud ette näha, et pärast punkti panemist orkestri ülimenukale turneele 4. märtsil Brüsselis Kaunite Kunstide Keskuses BOZARis ei kohtu ta oma muusikutega enam kui aasta.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Lavastus, mis paneb Karl Marxi hauas pöörlema kui pesumasinas Tallinna Vene Teater näib elavat häid aegu: repertuaaripilt on põnevalt kirju, mitmed hiljutised lavastused on pälvinud üleriigilist tähelepanu ning trupis pulbitseb kuuldavasti hea ja hoogne loominguline energia. Seega võib sealt majast justkui kõike oodata. Ent kui mullu talvel tuli uudis selle kohta, et hakatakse välja tooma muusikali, olin siiski üllatunud. Sest Vene Teater on teadupärast tõupuhas sõnateater. Milleks ning mis jõudude ja rahaga seda muusikali tehakse?
Genka: ütle mehele «ei» ja romantikust võib saada elajas (7) Eesti räpi jõujaam Henry Kõrvits teeb, mis tahab, ja ei karda kedagi. Jah, just see mees on 25 aastat tüürinud siinset räpilaeva ja juhtinud ta punkti, kus seda muusikat kuulavad paljud. Kuid legendaarse riimimeistri enda uus plaat «Oleg» kõlab teistmoodi kui miski muu, mida siin iial kuuldud. Rajult alternatiivne värk! Karmilt ühiskonnakriitiline. Riimid tabavad kui Kalašnikovi valangud. Pihta saab kõik, mis meie ümber mäda: vägivald, lollus, joomine ja ärplev valitsus. Tõesti, mis teil viga on?
Elektroonilised partisanid muusikalise punkri vastu Kunagi populaarse Uurali muusikakollektiivi Chaif (Чайф) üks asutajaid Vladimir Begunov teatas pärast Aleksei Navalnõi Venemaale naasmist ja vahistamist: «Situn Navalnõi peale. Mulle meeldib hoki ja kassikesed. On selge, et Navalnõi on tegelikult värdjas. Suhtun temasse kui suvalisse kurjategijasse. Mulle tundub, et ta on kurjategija.» See avaldus kutsus sotsiaalmeedias esile terava ja emotsionaalse reaktsiooni. Kuidas võimutruud rokkarid on tänapäeval saanud mahajäämuse ja marginaalsuse sümboliks, samas kui protestirokk ja -räpp elab praegu üle kui mitte kuld-, siis vähemalt hõbeajastut?
Tagasi üles
Back