Poeetiline ja eemalolev Nacho Duato

Nacho Duato ballett «Duende». Foto: Mihhailovski teater

Peterburi Mihhailovski teatri balletitrupp tõi festivalile «Kuldne mask» kolm lühiballetti.

Hispaania koreograaf Nacho Duato töötas hooajal 2010/2011 Peterburi Mihhailovski balletitrupi juhina, olles üle saja aasta esimene välismaalasest balletijuht Venemaal. Trupi ja koreograafi ühistööd võis Eestis esimest korda näha paar aastat tagasi Jõhvi balletifestivalil ning teist korda mõne päeva eest Tallinnas.

Kavas olnud kolm lühiballetti – «Sõnadeta» Franz Schuberti muusikale (1998), «Duende» Claude Debussy muusikale (1991) ning «Nunc dimittis» Arvo Pärdi ja David Azagra muusikale (2011) – moodustasid lühiballettide õhtu kohta harvaesinevalt ühtse terviku. Igaüks neist oli nagu väike hoolikalt lihvitud ja poleeritud kalliskivi, mis teiste kõrval veelgi ilusam ja erilisem tundus.

Nacho Duato koreograafilises käekirjas on tunda tema õpetajate Maurice Béjart’i ja eriti Jiri Kyliani mõju, kuid need moodustavad vaid aluse tema enda tundlikule ja musikaalsele loomingule. Tema loomingus suhtleb liikumine tantsuga nagu delfiin lainetega: kord viskudes vastu vett, kord voolule järele andes, nii et tekib mitmekihiline ja tuumakas tervik.

Duato tantsukeel on luuleline ja lähtub liikumise sisemisest loogikast, pikitud väikeste puäntidega, nagu ootamatult kehasirgest käändu keeratud kael või kõverduv küünarnukk, jalgade mänglevast jonklemisest rääkimata.

Mihhailovski teatri tantsijad näitavad balletiartisti parimaid külgi: suutlikud, sihvakad, siuglevad, moodustavad duettides, triodes ja suuremates rühmades ühtselt hingava terviku, jättes nii mõnigi kord mulje, et mitme tantsija asemel liigub üks mitmeosaline keha.

Nähtud balletid olid üht­aegu ülendavad ja ehmatavad nagu Olümpose mägi: hingematvalt ilusad, poeetilised ja eemalseisvad.

Mihhailovski teatri ballett

Festivali «Kuldne mask» etendus 16. oktoobril Estonia teatris