Intervjuu: Tartus algab EXPO

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Timo Toots
Timo Toots Foto: Rasmus Jurkatam

Mõnda aega on kunstiringkondades sosistatud üht maagilise kõlaga sõna: Maajaam. Tartu Kunstimajas läheb laupäeval, 25. oktoobril lahti näitus pealkirjaga „Maajaam EXPO 2014”, kuhu on kogutud Maajaamaga seotud olnud nii Eestist kui mujalt pärit kunstnike ja mittekunstnike tööd.

Uurisime inimese, tehnoloogia ja looduse suhteid uuriva Maajaama bossilt, meediakunstnik Timo Tootsilt täpsemalt, millega on tegu.

Mis see Maajaam on?

Paar aastat tegutsenud projektiruum, mis toimetab vanas talus Otepää lähedal. Mul avanes millalgi võimalus seal midagi teha, mõtlesin, et tahaks seal suviti elada. Samas võiksid ka teised inimesed sinna tulla ja oma projekte teha, mis on minu omadega natuke sarnased või tegutsevad samal väljal. Tegemist on ikkagi eksperimendiga ka minu jaoks, ma ei tea täpselt, kuhu see välja viib. Sel aastal on asi töötanud nii, et jaanuaris tegin inglise keeles üleskutse, kes soovib tulla nädalaks kuni kaheks residentuuri. Avaldusi tuli korralikud, neist valisin välja projektid, kes suvel siis maajaamas tegutsesid. Näitusel on esindatud nii sellesuvised projektid kui Maajaama ajalugu pikemalt.

Kõik näitusel osalevad kunstnikud on siis Maajaamas residentuuris olnud?

Kõik on kas residentuuris olnud või teinud midagi sellest kohast või ideest lähtunud. Aga miks seda teha talus? Kui tahta uurida tehnoloogiat, siis tundub see urbaniseerunud keskkonnas kuidagi loomulik. Kui urbaniseerunud keskkond ära võtta, on tekkinud nihe, veider olukord ja kunstnikud saanud sellest inspiratsiooni. Sellel kohal on suur mõju neile teostele.

Ehk kirjeldad mõnd tööd, mis EXPO-le üles seatud saab?

Näiteks Berliinis elav ameeriklane Derek Holzer käis möödunud aastal Maajaamas ja tegi workshopi „Kuidas ehitada süntesaatoreid”- seal me panime süntesaatori nullist kokku süntesaatori. Sellest workshopist on kaks süntesaatorit väljas ja neid saab mängida.Üks osa näitusest ongi instrumendiehitamise pool, sest instrumendiehitajaid on Maajaamas käinud teisigi. Siis on meil Taavi Suisalu kureeritud „Olematute külade projekt”, mis sel suvel Maajaamas toimus. Samuti Maajaama ennast tutvustav osa. Näiteks võib selles osas kohtuda hollandi kunstniku Dewi De Vree loodud antenniga, mis moondab elektromagnetlaineid heliks. Saab kõrvaklappidega kuulata, kuidas need lained meie ümber levivad.

Kas selliseid Maajaama-laadseid asutusi on Eestis veel?

Kõigepealt tuleb meelde Kaja Kannu Pardimäe Lokaal. Eks neid ole kindlasti veel, aga kõik pole vast välja reklaamida. Sellist tüüpi tegevus on ju loogiline- kui on olemas suvila, siis miks mitte kutsuda külla huvitavaid ja toredaid inimesi ning teha nendega koos midagi. Otseselt tehnoloogiale suunatud residentuuri mina ei tea, et oleks.

Kui mõni maalikunstnik tahab residentuuri tulla, siis ta sisse ei saa?

No kui ta raadioid maalib, siis saab. ( naerab.) Nii piiratud asi muidugi ei ole. Selle projektiga otsin ma ka endale koostööpartnereid, seega on see residentuur väga isiklik. Ma ei taha saada residentuuripidajaks. Kõiki neid töid ma olen ka ise valmimisel abistanud. See valik on väga isiklik.

MAAJAAM EXPO 2014 osalejad:

Annabel Põder, Bianca-Triinu Toots, Arne Gödeke, Britt Samoson, Derek Holzer, Dewi De, Vree, Erik Alalooga, Error Collective, Kaarel Narro, Kalle Kindel, Marcelina Wellmer, Marco Donnarumma, Taavi Suisalu, Tanel Külaots, Timo Toots, Yuri Landman

Vaata lähemalt siit!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles