Poola ulmekirjanik Stanisław Lem kirjutab oma teoses «Solaris»: «Kuid mida see kõik tähendas? Võib-olla olid need andmed ookeani hetkelisest erutusseisundist? Võib-olla olid impulsid, mis kutsusid esile tema hiiglaslike moodustiste tekkimist, uurijatest kuskil tuhandete miilide kaugusel? Võib-olla tundmatusse elektronkeelde tõlgitud ookeani igaveste tõdede kajastused? Võib-olla tema kunstiteosed?»
Maajaam, mille nimi on laenatud kosmosejaamadega sidepidamiseks ette nähtud Maa raadiojaamalt, on meediakunstnik Timo Tootsi projektiruum, mis tegutseb peaaegu saja-aastases talus Neeruti külas Lõuna-Eestis. Linnast väljas maal meedia- ja tehnoloogilise kunsti tegemine tekitab Tootsi sõnul kogemusliku nihke, millest kunstnikud inspiratsiooni saavad.
Maajaamas tehakse heinaharkidest, kõblastest, roostes raudvarrastest, pesurestidest, noortest puutüvedest, puulattidest, laastudest, liistudest, vasktraadist ja muust taluõuel leiduvast tehnoloogilist kunsti. Teoseid luuakse kosmoses ja Maa atmosfääris liiklevate signaalide ja sageduste kinnipüüdmiseks.
Näiteks püüab «Kuubikureha» (Timo Toots, Tanel Külaots) Eesti rahvusliku satelliidi ESTCUBE-1 signaali ning Timo Tootsi «Lennuvalvur» võtab vastu reisilennukite transponderite raadiosignaale ning teadustab, millised lennukid praegusel hetkel Maajaamast üle lendavad. Dewi De Vree «Radiesthetics» moondab elektromagnetlained inimkõrvale kuuldavaks heliks. Kõrvaklappidest on võimalik kuulata kosmosekuminat, mille need aparaadid on kinni püüdnud.
Ent Maajaam pole ulmekirjandusliku liialduse poole püüdlemine, vaid maine ja tehnoloogiakeskne keskkond kunstnikele, kes ehitavad lihtsaid, ent toimivaid aparaate, mille välimus loob eestlaslikku talurahva ulmeesteetikat, näiteks kõblas, mis võtab kosmosest tulevaid raadiosignaale vastu.
Osa teoseid loob ise kosmosekumina-kärina sarnaseid helisid. Tehnoloogia- ja helikunstniku Derek Holzeri juhendatud õpitoas ehitati kohvritest, metalltaldrikutest ja muust kättesaadavast materjalist helimasinaid, mis kõlariga ühendamisel loovad rütmilist kärinat, mis tekib elektri ringlemisel vooluringis.
Helide kõla sõltub keeratavate nuppude kombinatsioonidest ning on ettearvamatu, meenutades tuttavlikest häältest heal juhul möödunud aastakümne dial up-modemi helistamishäält või kõige muusikakaugemat elektroonilist helikunsti.
Kuigi Maajaama eesmärk on ehitada vahendeid, millega luua kontakti kosmosega, on kunstnike residentuuril positiivne mõju ka kogukonna loomisele ja tugevdamisele. «EXPO 2014-l» on väljas dokumentatsioon Taavi Suisalu kureeritud «Olematute kylade projektist», kus rühm kunstnikke kaardistas Võrumaal Maajaama lähedal asuvaid olematuid külasid, et juhtida tähelepanu hüljatud taluhoonetele.
Projekti idee seisnes nüüdisaegsete utoopiliste loodusesse naasmise ideaalide realiseerimises, kus tehnoloogia on kultuuri pärisosa – youtube’i videod kui suuline folkloor, mis õpetab nii talu pidama ja metsa majandama kui ka tehnoloogiat programmeerima. Kunsti kaudu rahvuslikule materiaalsele pärandile lähenemine loob saja-aastaste talumajade mõtestamisele, väärtustamisele ja mõistmisele uue tähenduskihi, uue kontakti maaga.
«Maajaam EXPO2014»
Kuraator Timo Toots
Avatud 16. novembrini Tartu Kunstimajas