Põud ja plahvatused uusasumis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Margus Haav
Copy
Meelis Rämmeld ja Kadri Lepp lavastuses «Äärelinna bluus».
Meelis Rämmeld ja Kadri Lepp lavastuses «Äärelinna bluus». Foto: Ugala

Taago Tubina lavastus «Äärelinna bluus» mõjub kohati sama realistlikuna, nagu oleks mõnes uusasumis tehtud läbipaistvaks üks majasein. Hääletult kohalviibiva ja asukatele märkamatuks jääva publiku pilkude all rullub lahti eluline igapäevadraama, kus tavalised inimesed elavad tavatute pisiasjade kiuste oma tavalisi elusid.

Te tunnete vähemalt ühte sellist peret. «Äärelinna bluus» on üks kurb ja universaalne lugu. Unistused on asendunud pikkamisi argipäevaga, lootused lohutusega. Tuleviku kirevate ja ebamaiselt lõhnavate lillede rõõmupisaratega kastmise asemele on astunud proosaline muruniitmine.

Tagasi üles