«Pealtnägija» ETV
Eetris kolmapäeval kell 20.05
«Pealtnägija» Avignonis: nii hea, et tahtnuks veelgi paremat
3. september 2015, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
New York Timesi teatrikriitik kirjutas, et Cumberbatchi «Hamlet» on piisavalt hea, tahtmaks veelgi paremat. Täpselt sama pean ütlema NO99 Avignoni teatrifestivali kajastava saatelõigu kohta «Pealtnägijas».
Mihkel Kärmase saatelõik NO99 Avignoni reisist oli igati professionaalsel tasemel, inforikas, hästi kokku monteeritud. Eriliseks vürtsitasid NO99 näitleja Helena Pruuli filmitud küsimused-vastused, näitlejate ehedad emotsioonid, kaadrid hotellitubadest, dušinurgast, kuumuses kõrbevast linnast. Kiitus «Pealtnägija» meeskonnale selle idee eest! See materjal on haruldane ja väärtuslik.
Kui ma teeksin telesaateid, siis ma kaaluksin Helena Pruuli palkamist, sest tema naksakas ja samas pisut kiisulik oleks sobis ideaalselt ekraanile.
Aga siiski jäi Avignoni käsitluses miskit, seda just pealtnägijalikku erilist puudutust-nägemist vajaka, ma ei räägi siin publiku kommentaarist, pingest, laiemast konteksti loomisest või NO99 kulude Exceli tabelist. Vaid sellest, mis paneks hüüdma «vau, vot ise selle peale polekski tulnud!».
«Pealtnägija» kaubamärk on endiselt skandaalid, paljastused, kõik see, mida aastaid mitte ükski teine telesaade ja sageli ka ajaleht ei ole suutnud pakkuda. Hooaja avasaate pinevam saatelõik käsitleski Tallinna taksomaffiat, millele järgnes ideaalne reklaamlugu Eesti teatri eduloost. Vahepeal veel intervjuu Tarja Haloneniga, nii et tervikuna oli «Pealtnägija» peaaegu ideaalses tasakaalus – eksperiment-paljastus; terav intervjuu ning nunnulugu NO99st. NO99 fänni, teatrikriitiku ja kultuuriajakirjanikuna on mul selle üle ülimalt hea meel, sest on teleaated, kuhu reklaami osta ei saa, ning just see muudab need saated kõige magusamaks. «Pealtnägija» on üks nendest – teatrikriitikud, -ajakirjanikud võivad kirjutada kümneid ülistavaid-analüüsivaid-informatiivseid tekste, teha saatelõike, kuid ühelgi kultuuriväljaandel pole nii suurt mõju kui «Pealtnägijal».
Omad kultuurilised paljastused olid NO99 Avignoni lõigus ka olemas, näiteks on ajalooliselt väärtuslikud kaadrid näitlejate etenduse-eelsetest rituaalidest-võimlemisest. Loodan, et ETV-l jätkub tarkust tellida «Pealtnägijalt» Avignonis filmitu kohta veel eraldi saade, sest Helena Pruulil ja «Pealtnägija» tiimil on salvestatud materjali palju rohkem, kui kahekümneminutilisse saatelõiku mahtus. Kui aga saadet ei ole plaanis teha, siis loodan, et filmitud must materjal oleks tulevikus kättesaadav Eesti teatriuurijatele.