Ilmunud on Dostojevski «Vennad Karamazovid» uus tõlge

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fjodor Dostojevski VENNAD KARAMAZOVID. I osa
Fjodor Dostojevski VENNAD KARAMAZOVID. I osa Foto: Raamat

Kirjastuselt Varrak on ilmunud Fjodor Dostojevski romaani «Vennad Karamazovid» uus tõlge. Selle on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm (1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute teoseid. 

Foto: Raamat

Uue tõlke vajalikkust on raamatu toimetaja Maiga Varik põhjendanud järgnevalt: «Tekstid vananevad paraku, tõlketekstid kiireminigi kui originaalteosed. Varasemaid tõlkeid (eriti vene keelest) iseloomustab suurem kalduvus bukvalismi, kinni ollakse ka originaali lauseehituses ja sestap ei mõju tõlke keel enam sugugi nii loomulikult, nagu ta autoril on. Ütleksin, et Virve Krimmi tõlge peaks tooma Dostojevski lugejale lähemale, kui seda tegi Aita Kurfeldti tõlge aastast 1939, mis oli omas ajas samuti väga ilus saavutus.»

Fjodor Dostojevski viimaseks jäänud romaani «Vennad Karamazovid» (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades. Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna ümber. Fjodor Karamazov kehastab kõike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval. Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse kõrval on ta suuteline ka täielikuks eneseohverduseks.

Poeg Ivan on tõe eest võitleja, kes usub, et tee headuse juurde käib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljoša unistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamise ühendusest. Need maailmavaated põrkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovi sohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel ellu Ivani idee õilsast mässust. Vendade elu ja ideed põimuvad lahendamatute vastuolude puntraks.

«Vennad Karamazovid» on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist ideedest, millega kirjanik oma loomingus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus ja lunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus.

Romaan «Vennad Karamazovid» ilmub kahes köites. Teose teine osa ilmub järgmise aasta kevadeks. Raamatule on kirjutanud saatesõna Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop. Raamatu on toimetanud Maiga Varik, kujundanud Britt Urbla Keller.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles