Novembris välja kuulutatud EV100 kunstikonkursile "Rändajad ja kohanejad - kogukondade lood üle Eesti" laekus tähtajaks 25 taotlust, mille seas andsid tooni uurimusprojektid, mis püüdsid mõtestada eestlaste erinevaid identiteete väljarändajatena 19. sajandist tänini, uute kogukondade lõimumist ning mitmekesisuse väärtustamist tänases Eestis.
Selgusid EV100 kunstikonkursi võitjad
Kunstikonkursi korraldaja ja žürii liikme Maria Arusoo sõnul võib taotluste arvuga väga rahule jääda. "25 taotlust kinnitab, et tegemist on olulise ja paljusid professionaalseid kunstnikke kõnetava teemaga. Väljavalitud projektid on ääretult huvitavad ja saavad olema oluline osa kunstivaldkonna tegevusest Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise programmis," sõnas ta.
Välja valiti seitse toetust saavat projekti, mis viiakse ellu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal 2017. ja 2018. aastal. Väljavalitud projektid on:
Johan Tali ja Kirsi Lemberi uurimus- ja näituseprojekt "100 maha", mis võtab vaatluse alla sada lagunevat ehitist üle Eesti. Projekti raames uuritakse nende ilma omaniku ja tulevikuta hoonete kogukondlikku rolli tänapäeval.
Liina Siibi etendusega päädiv uurimuslik projekt Eesti naistest Soomes uurib naiste Soome minemise põhjuseid ja seal tekkinud eestlaste kultuuri.
Annika Haasi fotoprojekt "Eesti moslemikogukonna anatoomia" käsitleb Eesti moslemi ajalugu 16. sajandist tänaseni kui osana Eesti mitmekesisusest.
Annika Haasi ja Külli Lupkini projekti "Sissevaade Eesti romade kogukonda" tulemusel valmib raamat Eesti romade kogukondadest läbi roma laste silmade ja Annika Haasi kaamera.
Tanel Randeri projekt "100 paplit" alustab kunstinäituste ja -residentuuriga Valga muuseumis ning püüab luua laiemat kõlapinda Ida-Euroopa identiteedile Eestis.
Killu Sukmiti ja Minna Hinti pagulaskriisi käsitlev projekt "Kraam" kaasab Eestisse saabunud asüüliotsijaid ja pagulasi, kunstnikke ja töötubadesse ning kohvikutesse. See on jätkuprojekt 2015. aastal alustatule.
Taavi Suisalu ja Timo Tootsi "Hiirelõks48" toovad kokku digitehnoloogiatega töötavad kunstnikud, et leiutada ja mõtestada digitaalse immigrandi ja pärismaalase mõisteid.