Hetked, mis on olulised

Stseene korrusmaja elanike elust. Foto: Gabriela Liivamägi

Ma pole elu sees sellist jura näinud, tunnistas üks keskealine mees teisele meessoost teatrikülastajale. Nende pidulikes kostüümides kaasad noogutasid naeratades. Mõistan ülikonnas teatrikülastaja reaktsiooni, kuigi ei nõustu sellega.

Mati Undi samanimelisel romaanil põhinev Ivar Põllu lavastus «Öös on asju» pole lihtsalt lihtne lavastus või õigemini on tegemist nii suure lihtsusega, et saalis istudes võib sattuda suurde segadusse.

Esiteks on lavaline narratiiv pehmelt öeldes hägune. Teiseks näib laval toimuv (vestlused peol, tüütu taksojuht jne) realistlik, kuid samas on lavakujundus ja kostüümid rõhutatult stiliseeritud ning tinglikud.

Ent siiski kõige suurem «mure» on lavastuse ideega. Peaaegu võimatu on saalist välja astuda ühe selge veendumusega, mida lavastaja nüüd selle kõigega öelda tahtis (mis iseenesest on hea). Jah, oletada võib ja nii mõnigi oletus võib minna täppi.