Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/05/13763162t1h73ca.jpg)
/nginx/o/2016/04/04/5229287t1ha53b.jpg)
Ma pole elu sees sellist jura näinud, tunnistas üks keskealine mees teisele meessoost teatrikülastajale. Nende pidulikes kostüümides kaasad noogutasid naeratades. Mõistan ülikonnas teatrikülastaja reaktsiooni, kuigi ei nõustu sellega.
Mati Undi samanimelisel romaanil põhinev Ivar Põllu lavastus «Öös on asju» pole lihtsalt lihtne lavastus või õigemini on tegemist nii suure lihtsusega, et saalis istudes võib sattuda suurde segadusse.
Esiteks on lavaline narratiiv pehmelt öeldes hägune. Teiseks näib laval toimuv (vestlused peol, tüütu taksojuht jne) realistlik, kuid samas on lavakujundus ja kostüümid rõhutatult stiliseeritud ning tinglikud.