Üpris märkamatult, ilma mõõdutundetu meediakära ja vähimagi (enese)kiidukõmata on Taago Tubin kujunenud üheks tähtsamaks lavastajaks meie teatripildis. Esimese hooga võiks Tubinat pidada suisa vanamoodsaks lavastajaks, sest ta usaldab hea näitekirjaniku teksti ega arva, et rühmatööna loodud autoriteater oleks tegijate jaoks a priori isiklikum kui n-ö Johni ja Mary lood.
Tellijale
Kuni veel sind hoida suudan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuoksa, Tubin oskab valida saladust sisaldavaid näidendeid tänapäeva dramaturgiast ning tuua need lavale terava osaduse ja isikliku suhtega, aja valupunkte puudutades. Seega on ta läbinisti nüüdisaegne lavastaja, kes üha tundlikumalt valdab psühholoogilist režiid, isikupärases stiliseerituses, mis jällegi lähtub näidendi olemusest.