Juba nii mõndagi näinud kunstikriitikuna olen märganud üht korduvat mustrit, kui juttu tuleb nüüdiskunstist ja laiadest massidest. Tsunftisisese kriitiku arvamust küsitakse siis, kui mingi näitus näikse olevat meedias juba ette skandaalseks tembeldatud, aga keegi pole veel näitusel käinud. Et kas tasub minna, kas ikka saab emotsioone.