/nginx/o/2016/06/14/5510425t1h9ffd.jpg)
Mind valdavad segased tunded. Vahetult pärast «Warcrafti» vaatamist olin filmi suhtes üsna leebelt meelestatud, sest kõrgete ootustega ma seda vaatama ei läinud, kuid mida enam kinosaalist kaugenesin, seda kurjemaks ma filmi peale muutusin. Nii väga oleksin tahtnud, et film oleks natukenegi filmi mõõtu olnud. Aga praegu ma ütlen, et see asi, mida mulle kaks tundi kinosaalis serveeriti, see pudru ja kapsad, ei vääri filmi nimegi. See oli kurat teab mis, mingi arusaamatu audiovisuaalne näpuharjutus.