Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13059797t1h1243.jpg)
/nginx/o/2016/07/27/5663249t1hd1bd.jpg)
Pärast parima sõbra ja bändikaaslase Richard Wrighti surma pea kümneks aastaks oma soolokarjääril pausinuppu vajutanud kitarrigeenius paistis alles hiljuti olevat tuuritamise lõplikult minevikku jätnud, aga mingi ime läbi on vanameister nüüd pea kolmetunnise kavaga taas Euroopa lavadel ning äratab lisaks omaenda värskele loomingule ellu ka Pink Floydi klassikalist kullavaramut.
Öelda, et David Gilmouri oma silmaga näha on privileeg, oleks ilmselge alahinnang – praeguseks ammugi pensioniealine mees on oma karjääri jooksul muusikahuvilisi õnnistanud rohkemgi kui piisavalt, et ilma igasuguse kahetsuseta rahus vanaduspõlve nautida. Õnneks on ta tänini piisavalt lahke, et oma piiritut talenti laia maailmaga jagada, ning kõrgest east hoolimata on säilinud ka kunagine vorm, nii et kontserdil hinnaalandust igatahes ei tehta. Kahjuks on viimasel väitel alust ka kõige otsesemas tähenduses – piletihinnad septembrikuistele Londoni kontsertidele ulatuvad 1000 euroni.