Uurali kaja seljatas ülejäänud väljapaneku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Toimetaja: Taavi Minnik

2. oktoober 2016, 23:56

Poisid sokkis avastamas reljeefset Eestimaad. Taustaks kapid, millest igaühest väljub mõni temaatiline pilt. Foto: Sille Annuk

Selle aasta oktoobri esimene päev kantakse kindlasti kuldsete tähtedega Eesti ajalukku. Nimelt avas Tartus Raadil uksed uus Eesti Rahva Muuseumi (ERM) peahoone.

Lause kuldsetest tähtedest ja eesti ajaloost võib küll kõlada klišeelikult, kuid ERM on siiski üks ja ainus ning kannab meie kultuuriajaloos suuremat tähendust kui ükski teine muuseum.

Muuseumi asutamise idee sündis tegelikult juba ärkamisaja haripunktis, kui tärkav eestikeelne intelligents seadis endale ülesandeks anda rahvale tagasi tema enda ajalugu, mille võõrad olid justkui ära võtnud. Muuseumid tähendavad ju kõige muu kõrval ajaloopildi kujundamisel ja alalhoidmisel olulist pidepunkt. Selle toetuspunkti sai lõpuks ka eesti rahvas, kui ERM Tartus 1909. aastal esimest korda avati.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles