Mart Kivastiku filmi arvustus: lepi vähemaga, saad õnnelikuks

Viivi (Katariina Unt) ja Andres (Ivo Uukkivi). Foto: Kaader filmist

Mis juhtub, kui naine ärkab hommikul oma voodis, silmavärv laiali ja peokleit poolenisti valla kistud, ning avastab enda kõrvalt vaikselt kõhuli noriseva tundmatu mehe? Kui naine on 21, siis ilmselt üritab ta tülikast elemendist kiiresti vabaneda; kui ta on 41, siis ilmselt katsetab, kas see soe inimkeha on ehk kuidagi tema ellu integreeritav.

Inimestest, kes tegelikult ei igatse enam suurt muud kui keskmist enam-vähem õnnelikku elu, kõneleb Mart Kivastiku uus linateos «Õnn tuleb magades». Film ise on üsna pretensioonitu: peaosatäitjad, apteekrina leiba teeniv Viivi (Katariina Unt) ja maamõõtja Andres (Ivo Uukkivi) teevad neile omaselt head rollisooritused. Natuke saab nalja ka ja dialoogid ei ole tegelikult nii ebaloomulikud kui eesti filmides tavaks.

Kõrvalosades saab näha tervet hulka Tartu kultuuritegelasi, see teeb südame soojaks. Ülikoolilinna näitlejatest valab veel näiteks Hannes Kaljujärv äärelinnabaaris Misericordia (halastus – lad k) tekiilat ja Merle Jääger astub üles liigestetohtri õena. Väikest huumorit on heidetud ka nimedega, näiteks ilutseb peaosatäitja, apteeker Viivi töökitlil silt «Viivi Ruus». Viide Katrin Maimiku neiupõlvenimele? Või äkki hoopis filmikriitik Jaan Ruusile?