Värskest koalitsioonilepingust selgub, et üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks luuakse tulevikus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga ministeeriumitevaheline ekspertkogu. Möödunud nädalal läkitas Arhitektuurikoda Riigikogule pöördumise, kus tehti ettepanek luua vastavasisuline kompetentsikeskus peaministri büroo juurde. Kompetentsikeskus hakkaks katuseorganisatsioonina nõustama riiki avaliku ruumi planeerimisel ja riigihangete tegemisel ning vastutama ehitatud keskkonda puudutavate küsimuste eest.
Riiklikul tasandil hakkab arhitektuuri üle otsustama ministeeriumitevaheline arhitektide ekspertkogu
«Kui arhitektuuri ja ruumilise planeerimise juures jäävad olulised aspektid arvestamata või ehitatud keskkonna kujundamisel tehakse viga, mõjutab see meie eluolu väga pikka aega. Täna on selle kvaliteedi tagamine keeruline, sest vastutus on jagatud väga erinevate allasutuste vahel,» selgitas kompetentsikeskuse loomise vajalikkust Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.
Riigikogule saadetud kirjas seisis, et kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna tagamiseks on vajalik riigi aktiivsem, terviklikum ja läbimõeldum tegevus arhitektuuri ja planeerimise valdkonnas.
«Seetõttu näeme vajadust riigi ruumipoliitikat kujundava kompetentsikeskuse järele. Meie ettepank on luua riigiarhitekti kompetentsikeskus peaministri büroo juurde, kustkaudu saaks riik nii oma asutustele kui ka kohalikele omavalitsustele anda pädevat nõu ruumi mõjutavate otsuste tegemisel, mis võimaldab edaspidi vältida vigu objektide planeerimisel ja hangete kavandamisel,» rääkis Katrin Koov. «Kindlasti on vajalik ka peale haldusreformi sõnastada riigi roll ja huvi ruumilisel planeerimisel ning arhitektuurivaldkonna arendamine regiooni tasandil. Meil on hea meel, et loodav valitsus on ettepanekut kuulda võtnud, märganud kompetentsikeskuse vajalikkust ning lisanud ekspertkogu loomise koalitsioonilepingu eesmärkide hulka.»
Arhitektuurikoja ettepanekud, millega loodav institutsioon tulevikus tegelema hakkaks:
• riigi arhitektuuripoliitika ning ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste väljatöötamine;
ning selle elluviimine oma pädevuse piires;
• kvaliteetse ja jätkusuutliku keskkonna loomise ja säilitamise eesmärkide formuleerimine ja juhendite koostamine eesmärkide elluviimiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil;
• planeerimis- ja arhitektuuriuuringute koostamine, mis abistab kohalikke omavalitsusi
otsuste tegemisel;
• riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste nõustamine oluliste ruumilise planeerimise ja
ehitamise otsuste tegemisel;
• arvamuste esitamine kohalike omavalitsuste otsuste eelnõude kohta, kui otsus puudutab
riiklikult tähtsaid maa-alasid või riigi ruumilise arengu olulisi huve;
• ettepanekute tegemine riigi ja vajadusel ka kohalike omavalitsuse üksuste arengukavadele, taotlemaks arengukavade ja riigi ruumilise arengu eesmärkide paremat seostamist;
• arvamuste esitamine riigivara valitsemise ja võõrandamise kohta ja ettepanekute tegemine riigivara valitsejale või riigile kinnisvarateenuseid osutavale riigi äriühingule kinnisasja korrashoiu korraldamiseks.
Arhitektuurikoja hinnangul vajab arhitektuurivaldkonna arendamise kompetentsi parendamine laiapõhjalist arutelu riigi, omavalitsuse ja erialaühenduste tasandil, et tagada läbimõeldud pikaajalised otsused elukeskkonna kujundamisel.
Pöördumisele kirjutasid alla Arhitektuurikoja liikmed: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskond, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Arhitektuurikeskus ning Linnalabor.