Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kolm karu, kuldkiharake ja saepuru

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Rene Reinumäe näitus «Hommik neljatoalises». | FOTO: Sirja-Liisa Eelma

Rene Reinumäe kuulub kolmekümnendates eluaastates Eesti skulptorite põlvkonda, kes on oma erialal praegu kõige nähtavam. Nad on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ning osa eelnevalt ka Tartu Kõrgema Kunstikooli ning nende loomingus on palju ühist.

Ka Eike Eplik, Jass Kaselaan, Edith Karlson, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Art Allmägi ja Maigi Magnus töötavad tavaliselt suure formaadi ning eksperimentaalsete, ebatraditsiooniliste materjalidega. Veel üks ühendav tegur on teatav absurdihuumor ja tugeva narratiiviga suurejoonelised, mastaapsed installatsioonid.

Need narratiivid meenutavad sageli sürrealistlikke vinjette, mis on teostatud omajagu vastuoluliselt – ühelt poolt suure töömahuga ja suures formaadis, teisalt tihti väga ajutiste materjalidega. Samas tundub neile kunstnikele olulisem olevat oma teostega vaieldamatu efekti tekitamine ja mitte kommertslikus mõttes edukate objektide tootmine. Aga ütles ju juba Oscar Wilde, et kunsti ülesanne on äratada imetlust...

Rene Reinumäe on ülalpool mainitud noorematest skulptoritest vahest näitusekunstnikuna kõige vähemnähtav olnud. Selle asemel on ta aga teinud monumentaalseid teoseid linnaruumi, neist viimasena just avatud arhitekt Olev Siinmaa ausamba Pärnusse.

Samuti modelleerinud näiteks kunstnikeduo Johnson & Johnsoni kontseptuaalse projekti juurde kuuluva Amandus Adamsoni «Laeva viimse ohke» suurendatud koopia Paldiskisse. Reinumäel on tehnilise geeniuse maine ning kunstnikke, kes on tema otsese kaasalöömise või nõu abil oma skulptuuri- ja installatsiooniprojekte teostanud, ei ole kahtlemata vähe.  Allakirjutanu kaasaarvatud. Samuti on tema teeneid kasutanud mitmed muuseumid oma eksponaatide puhul.

Muuhulgas on Reinumäe võimeline looma polüestervaigust valmistatud, vahakujuga võrdselt illusoorseid skulptuure, meisterlikult modelleerima, töötama nii klassikalistes skulptuuritehnikates kui leidma kõige erinevamaid tehnilisi lahendusi, kasutades vajadusel materjale, mida leiab igast ehituspoest.

Tema praegune isikunäitus kasutab algimpulsina kuulsat Ivan Šiškini maali «Hommik männimetsas», rahvasuus tuntud kui «Kolm karu», mis on massitiraažides koopiatena juba üle sajandi tuntud kui kitši sümbol. Küllap sadade tuhandete korterite odava sisustuse osana: küll stalinistlikes ühiskorterites, küll paneelmajades magalarajoonides üle kogu Nõukogude Liidu.

Reinumäe aga annab sellele klišeeks ning odavsisustuskaubaks muutunud maalile tagasi temalt röövitud mastaapsuse. On ju originaal ka tänapäeva mõistes suureformaadiline teos, üks külg tervelt viis meetrit pikk. Reinumäe tuletab seda meile meelde, eksponeerides Draakoni galeriis maali tavapäraselt väikest, endamaalitud koopiat koos suurte karuskulptuuridega.

Karud on suured. Neid on neli nagu iroonilisel kombel «Kolme karuna» tuntud maalilgi – emakaru ja kolm poega. Need skulptuurid on Reinumäe valmistanud sellisest ootamatust, odavast ja argisest materjalist, nagu seda on saepuru. Lisaks on näitusesaalis eksponeeritud laud selle ääres olevate toolide ja pudrukaussidega, milles samuti saepuru.

Tundub, et «Kolmele karule» on lisatud teine klišee – võib ju klišeeks liigitada iga klassikalist muinasjuttu. Nimelt lugu printsess Kuldkiharakesest, kes metsast karude maja leidis ning nende pudrukausist sõi. Koos mõjuvad need omamoodi lavastused skulptuuris mõne moodsa lavakujunduse või isegi eksperimentaalteatritüki endana, kus näitlejate asemel on rollid saanud skulptuurid.

Tulemus on ootamatult, samas stiilselt minimalistlikult mõjuv galeriiruumi kasutus, milles on tubli annus heas mõttes süüdimatust. Võib isegi öelda, et kontseptuaalse kunsti paroodiat.

Igal juhul tasub loota, et Rene Reinumäe ei piirdu selle näitusega, vaid jätkab oma teoste loomist ka galeriipindade jaoks. Tema tehniline võimekus, kontseptuaalne nutikus ning materjalikasutuses väljatöötatud meetodite pagas on liiga muljet avaldav, et seda vaka all hoida.

Rene Reinumäe näitus «Hommik neljatoalises»
Draakoni galeriis
Avatud 10. detsembrini

Tagasi üles