Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kalamaja kolis Ida-Virumaale

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Festival Mägede hääl Eesti Kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel. | FOTO: Eero Vabamägi

Möödunud nädalavahetus oli festivalide poolest rikas. Lätis oli Positivus, Saaremal I Land Sound, võimalik oli osaleda Võsu Jazzil, kunstifestivalil Futu Muhu, surfilaagris, Tallinna merepäevadel – kui nimetada vaid mõned. Mina käisin Mägede Häälel ja tundub, et jõudsin nädalavahetuse kõige cool'imale festivalile.

«Kohtla-Nõmmel on täna eriti palju väljujaid,» ütles Elroni piletimüüja kergelt küsival toonil. Polnud vaja kaks korda mõelda, kuhu kõik need rohked väljujad suunduvad. Rongis istusid kahekümnendates aastates tüdrukud ja poisid, käes magamiskotid ja telgid, kõhukotid üll ja seljas Adidase dressid. Punasest sametist pükskostüümis neiu tuli koos Ed Hardy särgis noormehega, kel oli peas hästi väike nokats. Head reisijad, need on Kalamaja, Pelgulinna ja Kopli hipsterid ja nad sõidavad suvepäevadele!

Sai ette kujutatud, kuidas Kalamaja tühjadel tänavatel puhub samal ajal tuul, Burger Box ja Noodle Box on putkad kinni pannud. Topsis istub ainult tuntud Kalamaja soomlane Pekka koos oma suure koeraga. Ehk on hipsterkogukonna suveplaanidest teadmatuid ka veel Telliskivi loomelinnakus, kus Pudeli baar on ikka täis edumeelseid inimesi, kes arvavad, et on üles leidnud pealinna lahedaima koha.

Kelle trussikud juba märjad on?

Festivalil oli neli lava, lisaks kaevanduskino ja šamaanitelk, kus sai magada või lasta endaga mingit riitust korraldada. Muusikalises mõttes on keeruline Mägede Häält kuidagi defineerida, sealt leidsid endale midagi nii räpi, pungi, metal'i kui ka niisama moodsa tümaka austajad. «Tõstke käsi, kellel on juba trussikud märjad!» karjus St Cheatersburgi solist Chungin juba siis, kui päike oli veel kõrgel ja suvesoojus ei kõlanud kokku dekadentlike peomeeleoludega.

Tuntud indie-bänd Röövel Ööbik oli töödelnud end läbi tugeva hipsterifiltri. Peale muusika, mis oli koondunud nüüd Raul Saaremetsa Macbooki ümber ja muutunud elektrooniliseks kajaharjutuseks, oli Tõnu Pedaru jalga tõmmanud sinised Adidase kolme triibuga dressid. See tähendab riietuseseme, mis defineerib tänapäeva moodsat inimest.

Sellise 1990. aastate ossi või vene päti stiili (mõelge triibuga dresside ja nokatsite peale) kuulsaim levitaja on vene disainer Gosha Rubchinsky, kes viimati tegi Adidasega koostöös kollektsiooni, mida esitleti Kaliningradi moesõul. Rõivabrändi Vetements 2018. aasta kevadkollektsiooni riided nägid välja nagu 1990. aastate humanitaarabipakkide sisu, kuid need olid üles pildistatud maailma kalleimas linnas Zürichis kohalike elanike seljas.

Ka Eestis on selline fake Ida-Euroopa stiil aina populaarsem. Vaadake kas või, kui palju poseerivad noored Instagramis ossiküki poosis, kuigi on tegelikult tavalised haritud linnanoored. Viuu prillipood tegi täiesti ajuvaba reklaamikampaania, kus ülikenad modellid poseerivad vanades trollides ja Balti jaama vanal turul. Mägede Hääl, Tallinna noortele mõeldud festival Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas, oli sellise unelma täiuslik kehastus. See, et peaesinejaks oli meie oma Gosha Rubchinsky Tommy Cash, oli ainult kirss tordil.

Kui vaid teaks, kes on Tommy Cash

Suure lava ainuke vene bänd oli Gorõ Lana, hiphopkollektiiv, kes reklaamib end Facebookis kui taasleitud lüli eesti ja vene kogukonna vahel. Selles mõttes oli Mägede Hääl ikkagi importüritus Ida-Virumaal, sest kohalikke oli üsna vähe, publikut teenindasid Sveta ja Helikopteri baari eestikeelsed tüdrukud ja poisid ning Sveta pop-up’i eest sai osta koreapärast riisirooga rohke kimchi ja Sriracha kastmega. Siiski oli Mägede Hääl mõnus kodune hipsterkräu, mitte nagu välismaalaste korraldatud Into the Valley, kuhu pilet maksis peaaegu 200 eurot ja fotodel poseerisid peened Rootsi hipsterid, kes elaks nagu mõnes paralleelmaailmas.

Mägede Häälel oli tuttav Põhja-Tallinna rahvas, kes tavaliselt veedab aega Burger Boxis või EKKMi pidudel, pilet maksis 15 eurot, uksel ei kontrollitud kotte ja südaöö paiku toodi tordi asemel kuskilt välja külmutatud friikartuleid, mida siis suurel pannil koos viineritega praeti. Publikus märkasin ka näiteks Tallinna õhtuelu veterani Raul Velbaumi, kelle kohalolek lisas peole veel ühe kvaliteedimärgi. Helikopteri siselaval võis kohata noorema põlvkonna esindajat Evert Pol Poomi, kes sai tuntuks Youtube’i videotega, kus mõnitas «Ringvaadet» ja Mai Pallingut.

Kindlasti ei olnud Mägede Hääl autentne Ida-Virumaa üritus. Selleks oleks tulnud minna päev varem alanud Each Best Festile Narva-Jõesuu randa, kus peaesineja oli tümakahurmur Max Barskih ja kus minu kujutlustes meenutab publik TV3s näidatava sarja «Eksid rannal» osalisi. Muide, märtsis kuulutati Facebookis Barskihi kõrval festivali peaesinejana välja ka Tommy Cash, pildi alla oli keegi vene keeles kirjutanud: «kui vaid teaks, kes see on». Hiljem Tommy Cashi nime enam esinejate seast ei leia.

Sellest hoolimata oli Mägede Hääl autentne hipsteriüritus. Seal oli päriselt seda moodsat, boheemlaslikku ja heas mõttes pretensioonitut vaibi, mida tõenäoliselt sajad inimesed Viimsist, Mustamäelt, Kristiinest, Piritalt ja mujalt tulevad otsima Kalamaja päevadelt. Aga Kalamaja päevade hoovikohvikute, 10-euroseid burgererid müüvate food-truck’ide ja loendamatute kinnisvarafirmade telkide vahelt leiab juba hoopis midagi muud.

***

Mägede Hääl

15. juulil Kohtla-Nõmmel Eesti Kaevandusmuuseumis

Tagasi üles