Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tõnu Tamm: «Leigo on minu teos, minu looming»

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Leigo talu peremees Tõnu Tamm | FOTO: Paul Poderat

Leigo talu peremees Tõnu Tamm unistas juba lapsena mägedest ja muusikast. Tema unistused elavad nüüd Leigo talu õuel, kus toimub 4.–8. augustini Leigo Järvemuusika festival, mille üks eesmärk on Tõnu Tamme sõnul klassikalise muusika populariseerimine. Festivali teeb eriliseks tule, vee, mägede ja muusika koosmõju. Unenäoline üritus toimub sel aastal juba 20. korda. Väärika juubeli puhul on oodata võimast audiovisuaalset etendust.

Tõnu Tamm kirjeldab festivali järgmiselt: «Leigo Järvemuusikat võib pidada maailmas ainulaadseks sündmuseks, mis annab vaatajale väga tugeva, unikaalse emotsiooni.» Festival on ideaalne viis augustikuu tähistaeva nautimiseks ja sõpradega nädalavahetuse veetmiseks. Järvemuusika külastaja peab lugu kaunist klassikalisest muusikast ja ilusast Eesti loodusest. «Leigo Järvemuusika eesmärk on pakkuda inimesele esteetilist ja audiovisuaalset elamust. Kui heli ütleb ühte ja pilt teist, võib tekkida hoopis kolmas arusaam,» märgib Tamm.

Leigo Järvemuusika 2015. aastal. / Foto: Ülla Tamm

Leigo Järvemuusika idee tuli Tõnu Tammel sellest, et ta armastas nooruses teha matkafilme, mis monteeriti kokku muusika järgi. Ilusa looduse näitamine filmis koos muusikaga andis tema sõnul vaatajale palju – see kooslus võib vaatajat viia täiesti omaette maailma. Kuid kui Tamm ostis Leigo talu, ei jätkunud tal enam filmitegemiseks aega. Kuhu panna küll unistus ühendada heli ja pilt? Eks ikka Leigo Järvemuusikasse. Ning et pilt oleks erilisem, tuli ta tule- ja valguslahenduse ideele.

«Sel aastal on tegu väga mitme juubeli ühise tähistamisega: Leigo 20, Neeme Järvi 80 ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 90. Ka Eesti Vabariigi juubeli algus kajastub selle aasta kavas,» räägib Leigo Järvemuusika selleaastase programmi üks koostajatest, Marius Järvi.

Tänavuse festivali avapäeva tipphetkedeks on Leigo Järvemuusika Festivaliorkestri ja kammerkoori Voces Musicales poolt esitamisele tulev Arvo Pärdi ja Pēteris Vasksi nüüdisaegne looming. Festivaliorkestri looja Risto Joosti kutsel dirigeerib õhtut rahvusvaheliselt hinnatud Läti noor dirigent Ainars Rubikis. Samuti kõlab esimesel festivaliõhtul segakoori ja tšello esituses Galina Grigorjeva teos «Molitva».

Festivali teisele päevale, mis on pühendatud maestro Neeme Järvile, annab uhke lõpuakordi Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatamisel. ERSO esituses saab kuulda Max Bruchi 1. viiulikontserti, kus esiviiul on Miina Järvi. Päeva lõpetab Franz Schuberti 9. sümfoonia, millega omakorda tähistatakse väärika ajalooga päevalehe Postimees 160 aasta juubelit. Selle üle, et ERSO sel aastal Leigol esineb, on korraldajatel siiralt hea meel, kuna ERSO pole pärast 2002. aastat rohkem Leigol üles astunud.

Selle aasta kavas on uuendusena mõlemal päeval ka üks lastele suunatud kontsert, kus tuleb ettekandele Camille Saint-Saëns’i kuulus «Loomade karneval». Lisaks astub üles telesarjast «Väikesed hiiglased» tuntud vaimukas Oliver Kõvask. Samuti on lastel võimalik tegeleda loovate põnevate tegevustega lastetelgis. Seega sobib festival kogupereürituseks.

Leigo Järvemuusika auks ja uhkuseks võib pidada Järvisid. Aastal 2008 toimus Leigol Järvide suveakadeemia. Erinevaid rolle täidavad Järvid Leigo järvemuusikal siiamaani.

Tõnu Tamm meenutab, kuidas ta Neeme Järvi Leigole esinema sai: «Neeme Järvi pakkus üks aasta välja, et tema tahaks lisada laulupeo kavva Gustav Mahleri 8. sümfoonia, mille laulupeo komisjon tollal tagasi lükkas. Teos ei oleks laulupeo konteksti sobinud. Samal ajal oli meie peol puudu orkester. Nii ma siis kasutasin seda kaarti ja kutsusin Neeme selle teosega meie õuele. Neeme oli ideest vaimustuses. Koostöö Järvidega on meil alati hea olnud.»

Leigo Järvemuusika organiseerimiseks kulub umbes aasta. Tõnu Tamm märgib, et ei möödu päevagi, kus ta järvemuusikast ei mõtleks. Ideed torkavad tal pähe tavaliselt öösiti, just siis tulevad mõtted uutest järvedest, hoonetest ja muusikast.

Leigo Festival näib olevat Tõnu Tamme elutöö – 14 järve ja mitu hoonet kaunis koduses looduses. «Leigot võib nimetada minu teoseks, minu loominguks siin elus,» arvab Tamm. Juba lapsena vaimustus Tõnu mägedest: «Lõikasin ajakirjadest Alpide pilte välja. Poleks siis osanud arvata, et tänaseks ise mägisel alal elada saan.»

Leigo Järvemuusika lava 2017. aasta suvel. / Paul Poderat / Valgamaalane

Et Leigo Järvemuusika sündida sai, toimus palju kokkulangevusi. «Järvemuusikat poleks, kui Leigole poleks sattunud sellist kiiksuga hullu inimest, kellel on nii vastukäivad huvid – kellel on tehnilist taipu, inseneri mõtlemist ja suur kirg muusika vastu,» märgib Tamm enda kohta.

Kirg muusika vastu tekkis Tõnu Tammel juba noorelt. Ta on väga tänulik oma vanematele, et ta klaverit õppima pandi. «Ei õppinud mina neid etteantud etüüde, vaid pusisin Chopini – kohe neelud käisid tema teoste järele! Õige muusikaarmastaja on see, kel käed pilli mängimiseks sügelema hakkavad. Nii on minul olnud alati klaveriga. Huvitav on see, et ma mängin nüüd klaverit kirglikumalt kui kunagi varem. Selline tunne, nagu läheksid klaverit mängides tundmatusse metsa, kus on igasuguseid ilusaid teid ja radu. Mind vaimustab see, mis kõla iga klahv teeb,» räägib Tõnu. Kõige võrratumaks peab ta Ludwig van Beethoveni 7. sümfooniat ja Pjotr Tšaikovski 6. sümfooniat.

Plaane seoses Leigoga Tõnu Tammel ja tema tütrel Tiiu Tammel, kes on festivali peakorraldaja, jätkub. Näiteks käivad peast läbi mõtted uute järvede rajamisest. Samuti on Tõnul suur soov ehitada Leigo õuele uus kontserdimaja, mis mahutaks 400–500 inimest ja kus hakkaks ennekõike toimetama Tiiu Tamm. Uues ruumikas kontserdimajas saaks teha aasta ringi eriliike kontserte ja samuti teatrit.

Suurim soov on Leigo perel see, et talvel saaks toimuda Leigol kontsert «Orel lumisel väljal». Mõte on selles, et Otepää suusakuurordis kuuleksid suusatajad kaunist orelimängu. Orel paikneks ilusa klaaskupli all, mis peegeldaks päikesevalgust. Et see kontsert sel talvel toimuda saaks, peab olema taevas selge ja maas valge kohev lumi. Eelmine aasta seda kontserti ilma pärast teha ei õnnestunud, ehk veab sel aastal rohkem. Unistused on ju loodud täitumiseks.

Positiivne üllatus on Leigo talu perele see, et inimesed on hakanud järvemuusikal suguvõsakokkutulekuid tegema – ideaalne koht oma perega kokkusaamiseks. Saab ju festivalil ööbida nii Leigo talus kui ka seiklusrikkalt telkida. Teiste seas on Leigo Järvemuusikal suguvõsa kokkutulekut pidanud perekond Järvid. Tõnu Tammeni on jõudnud informatsioon kahe inimese kohta, kes on absoluutselt kõikidel järvemuusikatel osalenud. «See teeb meele rõõmsaks, kui tahetakse ikka tagasi tulla,» märgib Tamm.

Tiiu Tamme on aga Leigo korraldamisega seoses enim üllatanud see, et maailmatasemel artistid Leigole nii lihtsalt esinema on tulnud ja seda suhteliselt väikese summa eest. «Mõndade artistide poole ei julge esmalt pöördudagi, kuid kui näidata nendele Leigost pilte ja videoid, on nad Leigost enamasti kohe vaimustatud,» räägib Tiiu Tamm. Samamoodi ei julgenud Tammed varem ka sellest unistada, et Neeme Järvi Leigol mitu aastat üles astub. Üks maailmakuulus laulja, kes Leigol on esinenud, on näiteks Emiliana Torrini, kes pidas ideed järvel laulmisest põnevaks.

Mis on siis ürituse edu võti? Tõnu Tamm arvab, et ükskõik mis asja inimene ka ei teeks, peab seda tegema eriliselt, oma kiiksuga. Vaid siis saavad imed juhtuda. Teist sellist festivali Eestis pole, kus saaks peale imeilusa klassikalise muusika nautida loodust ning valguse ja tule vaatemänge.

Leigo Järvemuusika 2016 / Foto: Leigo Järvemuusika

«Üks meeldejäävamaid elamusi Leigo Järvemuusikaga seoses oli see, kui 2007. aastal kontserdi käigus äikest lööma hakkas. See oli võimas vaatepilt, kui peale meie valguse sähvatasid taevas äikesenooled. Torm võib mõnikord koos muusikaga rääkida edasi täiesti omaette loo», sõnab Tõnu Tamm.

2007. aasta oli ühtlasi veel eriline teistsuguse kontserdielamuse pärast. Sel aastal toimus Leigol «Suurte masinate muusika», kus kõlasid kokku kvaliteetne muusika, eksklusiivne sõjatehnika, tuli ja vesi. Eriline oli vaatepilt, kui reaktiivlennukid lendasid madalalt üle Leigo õue No-Big-Silence’i muusikarütmis. Rahvas räägib selle aasta sõust siiamaani.

Varem on Leigol klassikalise muusika artistide kõrval üles astunud ka näiteks Chalice, Siiri Sisask, Ultima Thule ja Mari Boine – muusikat on leidunud igale maitsele. Seda ennekõike selleks, et üritusel leiduks ka nooremat publikut, mida tavaliselt väheseks jääma kipub. Kuid siiski ei toonud muudatused eriliselt nooremat publikut juurde ja praeguseks on Leigo jällegi puhtalt klassika päralt.

Juba kolmas aasta järjest on tulnud ligi pool publikust kohale välismaalt. Tänaseks ulatub see arv umbes 1500 külastajani, kelle seas on enim soomlasi ning lätlasi.  Leigo Järvemuusika end väga rahvusvaheliselt reklaaminud pole, pigem on reklaam olnud osalejate seas suusõnaline. Informatsioon ja reklaam hea ürituse kohta levib. Sel aastal on Leigole oodata isegi Hiina turismigruppi. See on Leigo perele suur kergendus, sest Eestis toimub viimasel ajal niivõrd palju festivale, et eesti publikust jääb lihtsalt väheseks.

Festivali publiku vanusegrupp on üldjuhul pigem keskealised inimesed. Leigo Järvemuusika festivali rahva moodustavad kultuuri ja muusikat armastavad inimesed. Tõnu Tamm peab ürituse publikut intelligentseks ning rahumeelseks.

Festivali korraldamine nõuab loomulikult suurt väljaminekut. «Meie kontsertidel võiks rahvast alati rohkem olla,» usub Tõnu Tamm. Leigo talu saab festivali läbiviimiseks raha Leigo õuel korraldatavatest pulmadest. Pulmi korraldatakse Leigol aasta ringi pea igal nädalavahetusel. Festivali korraldustiim koosneb suures osas vabatahtlikest inimestest.

Leigo talu peremees Tõnu Tamm ujuvlava ehitust inspekteerimas. / Maarius Suviste / Valgamaalane

Uus ujuvlava

Juubeli puhul ehitatakse Leigol uut huvitavat lava, mille kavandi on loonud Tõnu Tamm koos poja Taavet Tammega. Nimelt lisab sellesse aastasse värskust uus ujuvlava, mille eesmärk on tuua publikule esinejad lähemale. Kuna festivalil esinevad esinejad järve peal ja pealtvaatajad istuvad järve kaldal, ei näe külastajad esinejaid piisavalt hästi ning selle probleemi kaotamiseks on Leigo talul sel aastal välja pakkuda ujuvlava, mille tulemusena näevad ja kuulevad üksteist esinejad ja publik paremini. Sel viisil on kontakt vahetum. Lava saab vastavalt vajadusele reguleerida ja mahutab pea 200 inimest. Lähtudes Leigo Järvemuusika spetsiifikast, valmistatakse nii paviljon, lava katus kui ka külgseinad läbipaistvast polükarbonaadist.

Ujuvlava ehitus / Foto: Paul Poderat

Juubeli puhul lubatakse intensiivsemat sõud. Märksõnaks on suurejoonelisus. Leigo Järvemuusika pole mõeldud vaid muusikagurmaanidele – kui huvitud ilusast muusikast ja kaunist Eesti loodusest, oled Leigo Järvemuusikale oodatud!

***

  • Leigo Järvemuusika festival
  • 4.–8. augustini Valgamaal Leigol
  • Esinevad Leigo Järvemuusika Festivaliorkester, kammerkoor Voces Musicales, Marius Järvi, Estonian Cello Ensemble, Holger Marjamaa Trio, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Järvi Instrumentalists, Oliver Kõvask, Sandis Šteinbergs, Ainars Rubikis, Neeme Järvi, Leigo Tšelloansambel, Mirjam Mesak, Eesti Klaveriorkester, Urmas Sisask, Maarika Järvi ja Miina Järvi
  • Leigole viivad festivaliks kohale eribussid nii Tallinnast kui ka Tartust
Tagasi üles