Pilk nostalgilisse Teise Eestisse

Hendrik Alla
, filmitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Tuhamäed" tegeleb kadunud aja meenutamisega
"Tuhamäed" tegeleb kadunud aja meenutamisega Foto: Kaader filmist

Ivar Murdi dokumentaalfilm (ühtlasi debüüt) jutustab maagilisest enklaavist Ida-Virumaal, mis paljude eestlaste silmis on täiesti teine maailm. 

«Ma olen ise sellest maailmast pärit. Sellest sain filmiainestikku ja võimaluse tegeleda oma juurtega,» ütles Murd. «Tohutult inspireeriv keskkond.» Ida-Virumaa kaevanduslinnade juures inspireerivad Murdi mitmesugused ideed, mõtted ja maailmad, mis moodustavad just seal uue ja huvitava supi.

Murd on sündinud 1990. aastal Ida-Virumaal ja seal seitse aastat kasvanud. Hiljem elanud mitmes Euroopa riigis ja lõpetanud New Jersey Fairleigh Dickinsoni ülikooli Ameerikas, nüüd tuli ta Eestisse tagasi ja tegi sünnikohast filmi. «Tuhamägede nostalgia tegeleb kunagise hiilgeajaga, kus seda piirkonda tuntud kui Eldoradot, mis suudab maapõuest anda kõike, mida moodsaks eluks vaja,» rääkis autor. «See nostalgia aga ei puuduta tolleaegset riigivõimu.»

Toimumiskohast hoolimata ei mainita «Tuhamägedes» kordagi kohanime Ida-Virumaa. «Kui me räägime Teisest Eestist, siis minu meelest oleks tore tõsta see konteksti, kus ta ongi täiesti isesugune koht, ja rääkida Tuhamäegedest kui maagilisest paigast kuskil kaugel-kaugel,» ütles Murd.

«Tuhamäede» elanike jaoks on Eesti võõras maa, kus linad on valged, muru roheline ja inimesed elavad eramajades. Aga seal elavad mäetippudel päkapikud ja kui öösel on näha hõõguvaid tulesid, siis valvavad nad, kas lapsed käituvad ikka ilusti. «Kui oled Ida-Virumaalt pärit, siis tunned vahet kahe Eesti vahel selgelt. Aga see vahe jääb järjest väiksemaks.» Mäetippudel valavate päkapikkude kujund tuleb soovist anda aherainetemägedele poeetiline tõlgendus.

Film esmalinastus tänavu suvel Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis toimunud Mägede Hääle festivalil, mille üks peamisi korraldajaid oli Murd ise. Publikuks valdavalt Tallinna hipsterid. Aga tänapäeval tegutseb Kohtla-Järve kinos Pobeda turg. Murd ei karda, et see film Tuhamägede elanikest mööda läheks. «Kohalike muljed filmist on olnud väga positiivsed, selle üle on mul hea meel. Ning neil on võimalik seda veel näha. Film hakkabki jooksma Kohtla-Nõmme kaevanduskinos,» lubas Murd. 

Videointervjuud autoriga vaadake kultuur.postimees.ee 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles