Eve Mutso toob tervitusi Šotimaalt

Tiit Tuumalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eve Mutso (esiplaanil) aktsioonis – Diana Loosmore'i lühiballetis «Chasing Ghosts ».
Eve Mutso (esiplaanil) aktsioonis – Diana Loosmore'i lühiballetis «Chasing Ghosts ». Foto: šoti Ballett

Täna algav Jõhvi balletifestival, kus on ikka värskendatud vanu tutvusi, ei murra traditsiooni ka seekord.

Üle kaheksa aasta näeb taas Eesti laval Eve Mutsot – Šoti Balleti solisti, kellest viimati tegime juttu siis, kui ta kandideeris aasta parima naistantsija kategoorias Briti rahvuslikule tantsuauhinnale. See oli aastal 2005.

Vahepeal on merre voolanud hulk vett. Mis peamine, 29-aastasest Mutsost on saanud tantsiv ema. Tema tütar Hele-Riin on juba poolteist aastat vana ja harjutab, nagu emagi, hoolega balletti, mis, tõsi küll, meenutavat esialgu rohkem karated, nagu Mutso ise telefonitorusse ütleb – otse Glasgow’st, kus ta koos fondijuhi ametit pidava abikaasa Ristoga elab.

Nii et läheb väga hästi? «Jah, vaikselt asjatan. Elan oma elu ja olen õnnelik.»
Kokku oli Mutso lavalt ­eemal pea poolteist aastat – comeback’i tegi ta 2009. aasta septembris Edinburghi festivalil ühe oma lemmiku, William Forsythe’i teosega «Workwithinwork». Bravuurikas, seksikas ja tehniliselt eeskujulik, iseloomustas eestlase etteastet Londoni tantsuajakiri Dance Europe.

Kergeks see tagasitulek mõistagi ei osutunud, eelkõige aja jaotamise pärast isikliku elu ja töö vahel – et miski ei kannataks. Seda enam olukorras, kui kõik sugulased, kes võiksid abistada, on kodumaal. «Raske oli, aga tundub, et oleme hakkama saanud,» ütleb tantsija ise, kes enda sõnul ei kaalunud hetkekski lavakarjäärist loobumist. «Ma ei tahtnud, et mu elu lapsesaamisega peatuks, tahtsin, et laps oleks osa minu elust.»

Tõsi, selleks tuli esialgu ära kasutada iga vaba hetk, sageli leidlikkust üles näidates. Nii sai isegi käruga jalutamisest sujuv sörk ja abikaasa lõunapausidest tasuta lapsehoid – hetk, mis võimaldas tunnikeseks harjutama siirduda. Trupi juurde naastes oli Mutso juba kaks kuud ennast iseseisvalt vormi ajanud – suhtumine, mis üllatas isegi kolleege, kes on harjunud end halastamatu konkurentsi tõttu pidevalt piitsutama.

«See on uskumatu, kui palju energiat annab laps sulle tagasi – kuigi võiks tunduda, et ta hoopis võtab energiat,» on Mut­so valmis iga kell kinnitama.
Praegu käivad Glasgow’s, kus asub 36-liikmelise Šoti Balleti uus ja uhke kolme stuudioga peakorter, «Romeo ja Julia» taastusproovid – selles Krzysztof Pastori seatud modernballetis on Mutsol Julia ema roll.

Sügishooaeg toob lisaks uue triple bill’i ehk kolme lühitantsu õhtu, koreograafideks Frederick Ashton, Ashley Page ja Val Caniparoli – kõik kolm esindavat balleti eilset ja tänast, mitte üleeilset päeva. Mäletatavasti oli just janu vaheldusrikka ja kaasaegse repertuaari järele üks neist põhjustest, miks Mutso 2002. aastal Estonia teatrist lahkus.

Jõhvis tantsib Mutso koos partneri Erik Cavallariga Ashley Page’i «Acrid Avid Jami», mille aluseks on Aphex Twini kuulus pala, ja katkendit neoklassikalise balleti suurkuju George Balanchine’i «Agonist».

Mõistagi on tantsija ootusärev. «Peaasi, ärge minust üli­inimlikku pilti looge,» manitseb ta ajakirjanikku, et see ei õhutaks vaatajaid piletit ostma üksnes sellepärast, et iga hinna eest imet tabada, nagu seda kirjeldas juba Eduard Vilde. Loodetavasti ei tee me seda. Pind päkka!

Balletigala, kus esineb ka Eve Mut­so, algab Jõhvi kontserdimajas pühapäeval kell 18

Ka Arhangelski põikab korraks koju

Pühapäevasel balletigalal astub üles veel üks kaotsi­läinud poeg – aastaid Estonia esitantsijaks olnud Vladimir Arhangelski, kes kadus 2008. aastal teatri nimekirjast nii vaikselt, et press sai sellest teada alles tagantjärele.

Tema koduteatriks on nüüd Ungari Rahvusballett – Budapestis tegutsev ligemale sajaliikmeline trupp, mida juhib Gábor Keveházi. «Soovisin end proovile panna ka mujal,» selgitas Arhangelski ise. Kaht teatrit seob ka üks lavastus – kummagi repertuaari kuulub «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi», autoriks Gyula Harangozó.

Jõhvi balletifestivali peaesinejaiks on tänavu Läti Rahvusooperi balletitrupp («Korsaar») ja Eesti Rahvusballett («Coppelia»). Festival vältab esmaspäevani. (PM)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles