Aphex Twin
«Syro»
(WARP)
Hinne 4
Aphex Twin: Oodatud ootamatused
13. oktoober 2014, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõneldakse, et tehnoloogia on võimalikkuse kunst. Kultusartist Aphex Twini ehk Richard D. Jamesi esimene album üle 13 aasta on puhas palsam techno-entusiastide bittidest ja baitidest täkitud kõrvadele. «Syro» võib täiesti vabalt olla aasta techno-album ja kõigi eelduste kohaselt ongi. Innovatiivne Aphex Twin ulbib sihikindlalt oma süntesaatoritest, sekventseritest, trummimasinatest, vokoodridest ja miksipultidest ehitatud parvel keset helideookeani, mis on kord heledas päikeses tüüne ja sädelev, kord jällegi pärituulte hellitada.
«Syro» on Aphex Twini kõige kuulajasõbralikum album, kohati puhas ja ehe popp, kuid samas endiselt sajaprotsendiliselt klassikaline friigimuusika. Perfektsionistina tuntud Aphex Twin on võtnud albumi kujundajaks praktiliselt kogu elektroonilise muusika kartograafia alates Mike Oldfieldi ja Vangelise nimelistest poolsaartest ning jõudes kohati välja tänapäevastesse neo-soul-electro-funk’i lahesoppidesse. «Syrol» on üldiselt kõik, mida võib Aphex Twini taoliselt ettearvamatult artistilt oodata. «Syro» on Aphex Twini «Random Access Memories».