Uuel nädalal poodidesse müüki tuleva raaamtu valmimiseks palusid autorid abi ka Hooandjast.
Hooandjas tutvustas Koff oma lasteraamatut nii: «Mul on koos kunstnik Marja-Liisa Platsiga kavas teha eesti lastele üks hea raamat ja me tahaksime selle septembri keskpaigaks välja anda – sest raamatu tegevus toimub just niisugusel varasügisesel ajal. Meie raamatu pealkirjaks saab «Koju» ja selle peategelane on viieaastane Madis, kes peab ühel päeval üksi lasteaiast koju minema. Nii nagu mina ise kunagi ammu-ammu. Aga see on üks teine jutt.
Muidugi ei saa praegusel ajal niisugust olukorda päriselt tekkida, sest lasteaiad ei tohi lapsi ilma vanemata koju lubada. Nad võivad selle eest karistada saada. Aga kas küsib raamat sellest, mida tohib ja mida ei tohi? Kui raamat tahab sündida, siis ta ka sünnib! Ja siis võib välja tulla näiteks midagi niisugust:
Teised lapsed olid natuke kadedad ka, kui nad teada said, et Madis on nüüd nii suur poiss, et ta tohib ise tänaval käia. Seda Madis ei hakanud ütlema, et ta ainult ühe korra peab üksinda koju minema. Liiga palju asju ei ole mõtet korraga ütelda, muidu teised ei saa nii hästi aru. Näiteks emme vist ütles kasvatajale Madise kojuminemise kohta liiga palju asju korraga, sest ta rääkis rühma ukse peal küll hästi pikalt ja ütles isegi mitu korda vabandust ja palun, aga kasvatajal oli pärast ikkagi natuke paha nägu ees, kui ta värvilisest paberist seenemütse välja hakkas lõikama.
Aga üldiselt on kodutee üks ilmatuma tähtis tee. Me käime seda mööda peaaegu iga päev. Seal võib juhtuda palju põnevat ja lõbusat. Aga seal võib kohata ka ohtusid. Kuri koer võib ehmatada. Joodik võib teisel pool teed vastu tuigerdada. Aga õnneks elame siiski maailmas, kus kodutee tähendab ennekõike midagi ilusat. Midagi sooja. Koduteel tuleb alati palju toredaid inimesi vastu. Sellest, mida ja keda väike Madis koduteel kohtab, saategi lugeda meie raamatust.»
Hooandja video.