«Esitluse korraldamine Tammsaare kunagises kodus häälestas mind suurele aukartusele,» lausus Postimehe kolumnisti ja Tallinna Ülikooli kirjandusprofessori Rein Veidemanni eile Tammsaare majamuuseumis oma raamatu «Arkaadia öö» esitlusel.
Galerii: Rein Veidemann esitles oma raamatut «Arkaadia öö»
21. oktoober 2014, 17:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga elatud päev kasvatab minevikuteadvust, kuni ühel hetkel mõistame, et möödunu ongi tõelisem, kui see, mis käes, või mis ootab meid ees. Mälestused on meie varjud, mis ainsana ulatuvad kaugemale meist endist. Ja kirjandus on lihtsal üks mäletamisviis,» ütles autor oma esitluskõnes.
«Kui «Tõe ja õigsuse» V köites astub Indrek enne lahkumist Vargamäelt aita ning vaatab Vargamäe Krõõdast – keda Indrek polnud ise kunagi näinud, sest tema oli Andrese ja Mari poeg – kui ta vaatab seda kirstu otsekui mälestust, siis jõuab ta äratundmisele, et «kogu elu polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus» ja et kogu inimkondki oma elu ja hädadega, võitluse ja valudega on pisitilluke täppeke mälestuste kõrval.» Ja ometi kõlab see Tammsaare mõte paradoksina, sest enne mälestust on vaja elada, peab olema miski või keski, mida või keda mäletada,» lõpetas Veidemann.
Kolmest novellist ja ühest lühiromaanist koosneva «Arkaadia öö» keskmes on eesti haritlase lugu muutuvas ajas, tema ja talle lähedaste inimeste elu- ja hingedraama. Veidemanni tegelaste eneseotsingud ja püüdlused põrkuvad kunagi kujutatud ideaalide ja tegelikkuse vahelises pingeväljas. Nagu Veidemanni eelmistes romaanides, nii raamib ka «Arkaadia öös» sündmustikku armastuse igatsus. Postimehes on tänavu viljakas raamatuaasta, sest lisaks Rein Veidemannile on oktoobris ilmunud veel kultuuritoimetaja Janar Ala raamat «Ekraanirituaalid» ja Mart Kadastiku ning Katariina Tammerti «Paarismäng».