Uurisime inimese, tehnoloogia ja looduse suhteid uuriva Maajaama bossilt, meediakunstnik Timo Tootsilt täpsemalt, millega on tegu.
Paar aastat tegutsenud projektiruum, mis toimetab vanas talus Otepää lähedal. Mul avanes millalgi võimalus seal midagi teha, mõtlesin, et tahaks seal suviti elada. Samas võiksid ka teised inimesed sinna tulla ja oma projekte teha, mis on minu omadega natuke sarnased või tegutsevad samal väljal. Tegemist on ikkagi eksperimendiga ka minu jaoks, ma ei tea täpselt, kuhu see välja viib. Sel aastal on asi töötanud nii, et jaanuaris tegin inglise keeles üleskutse, kes soovib tulla nädalaks kuni kaheks residentuuri. Avaldusi tuli korralikud, neist valisin välja projektid, kes suvel siis maajaamas tegutsesid. Näitusel on esindatud nii sellesuvised projektid kui Maajaama ajalugu pikemalt.
Kõik näitusel osalevad kunstnikud on siis Maajaamas residentuuris olnud?
Kõik on kas residentuuris olnud või teinud midagi sellest kohast või ideest lähtunud. Aga miks seda teha talus? Kui tahta uurida tehnoloogiat, siis tundub see urbaniseerunud keskkonnas kuidagi loomulik. Kui urbaniseerunud keskkond ära võtta, on tekkinud nihe, veider olukord ja kunstnikud saanud sellest inspiratsiooni. Sellel kohal on suur mõju neile teostele.
Ehk kirjeldad mõnd tööd, mis EXPO-le üles seatud saab?
Näiteks Berliinis elav ameeriklane Derek Holzer käis möödunud aastal Maajaamas ja tegi workshopi „Kuidas ehitada süntesaatoreid”- seal me panime süntesaatori nullist kokku süntesaatori. Sellest workshopist on kaks süntesaatorit väljas ja neid saab mängida.Üks osa näitusest ongi instrumendiehitamise pool, sest instrumendiehitajaid on Maajaamas käinud teisigi. Siis on meil Taavi Suisalu kureeritud „Olematute külade projekt”, mis sel suvel Maajaamas toimus. Samuti Maajaama ennast tutvustav osa. Näiteks võib selles osas kohtuda hollandi kunstniku Dewi De Vree loodud antenniga, mis moondab elektromagnetlaineid heliks. Saab kõrvaklappidega kuulata, kuidas need lained meie ümber levivad.