Heidy Purga kritiseeris Postimehes muusika-aasta 2015 projektivalikut, väites, et 28 projektist vastab vaid üks kriteeriumile žanriteülene ja vaid teine oli suunatud noortele bändidele.
Kommenteerib Jazzkaare korraldaja Anne Erm.
Anne Erm: riik peaks toetama žanriteülest mõtlemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jazzkaar leiab, et žanriteülesus viib kõiki muusikavaldkondi edasi. Muusikaelus on vajalik sõbralik konkurents, seda nii festivalide, interpreetide kui ka muusikamanagerite vahel. Kui me kõik julgeksime vaadata tavapärastest raamidest kaugemale ja seada endale uusi väljakutseid-eesmärke, siis oleksid ka erilised saavutused kergemad tulema. Eesti on nii väike, et ainult iseenda eest seistes ei jõua kaugele. Oluline on koostöö ja teistega arvestamine. Tuleb hoida pöialt teistele ning julgeda ise nõu ja abi küsida.
Klassikalise muusika esindajate märkimisväärsete saavutuste kõrval näitavad täna järjest paremaid tulemusi ka Eesti pop-, folk-, jazzi- ja rockmuusikud (Ewert and the Two Dragons, Kerli, Metsatöll, Kristjan Randalu, Maarja Nuut jne). Need žanrid kõnetavad võrreldes klassikalise muusikaga kergemini väga suuri hulki muusikasõpru. Kui tahame, et Eesti oleks esindatud maailma muusikakaardil, siis peaksid riik ja riiklikud organisatsioonid toetama žanriteülest mõtlemist ja investeeringuid. Tähtis on ka see, et katusorganisatsioonid käiksid ajaga kaasas, tunneksid ja tunnetaksid nii maailma kui ka Eesti muusikaelu värskeid suundi ning näeksid avaramat kultuuripilti ja muusika sidusust teiste valdkondadega.
Jazzmuusika oli ajalooliselt aastakümneid klassikalise muusika ja levimuusika kõrvalt tõrjutud. Eesti taasiseseisvumisega tekkisid avaramad võimalused jazzmuusika mängimiseks ja jazzifestivalide korraldamiseks. Täna võime tõdeda, et tänu Jazzkaare kahekümne viiele sisukale tegevusaastale, mitmete teiste festivalide heale tööle ja Eesti Jazzliidu kümnele kontserdihooajale, samuti kvaliteetsemale ja laiapõhjalisemale jazziharidusele, on täna jazzmuusikal oluline koht Eesti muusikaelus.
Loodame, et muusika-aasta kõnetab kogu ühiskonda ja inimesi ning programm ei jää ühekülgseks. Hoiame pöialt muusika-aasta õnnestumisele!»