Eks popstaar ole ikka kõigepealt ihaobjekt ja oma erinevate imagoloogiliste ilmumistega oli Madonna selle ihaobjekti kuidagi eriti liikuv versioon. Mingis mõttes siis alati eemal. Plaadi «Erotica» esimeseks, nimilooks on Madonna loonud endale aga mistress Dita nimelise karakteri. Mistress Dita on keegi 30ndate filmistaari järgi modelleeritud naisterahvas, kes annab sulle piitsa, lööb selja kirjuks. Ta on hõivanud võimupositsiooni.
Mavericki luues tegeleb Madonna sellesamaga – võimupositsiooni hõivamisega.
«Sex» on raamat, mille pildid tegi kuulus moefotograaf Steven Meisel ja filmiosa vana Warholi ajakirja Interview mees Fabien Baron. Pildid olid mustvalged ja mõeldud «täiskasvanutele». Madonna nimetas selle kohvilauaraamatuks. Noh, et rüüpad kohvi ja vaatad pilte Madonnast Helmut Newtoni stiilis šikis S/M-olukorras. Siis rüüpad jälle kohvi. Siis jälle vaatad.
Plaadifirma Warner, olles kuulnud Madonna plaanist sellise raamatuga lagedale tulla, pani asjale muidugi kiirusepiirangu peale. Öeldi, et lasteporno, seks loomadega ja religioossed viited on lubamatud. Madonna sõlmis küll lepingu, kuid tema juriidiline staatus peagi muutus – temast oli saanud plaadifirma Maverick ja iseenda boss ning ta võis teha, mida tahab. Metallkarbis raamatut müüdi juba ilmumispäeval vaatamata krõbedale hinnale 150 000 eksemplari ning sellest sai kõige nõutum läbimüüdud raamat üldse. Võrdluseks olgu öeldud, et «Eroticat» müüdi avanädalal vaid 167 000 eksemplari.
Mõned pidasid seda vapraks postfeministlikuks steitmendiks, teised aga totruseks. Paavst Johannes Paulusele ka eriti ei meeldinud ja Indias kavatseti raamat panna keelatud, obstsöönsete raamatute nimekirja. Pealtnägijate sõnul oli see müügil ka omaaegses Pärnu maantee Rahva Raamatus, kus siis seda käidi vaatamas ja uurimas nagu imeasja. Kas see kellelgi siin Eestimaal ka praegu vahel külaliste tulekuks sümboolse kapitali tõstmiseks toidulauale sätitakse, pole teada.