/nginx/o/2014/10/27/3464561t1h227c.jpg)
Bill Frisell
«Guitar in the Space Age!»
(OKeh)
Hinne 4
Noorusnostalgia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosmoseajastu, millele plaadi nimi viitab, on vanameister Friselli nooruspõlv, kauged-kaunid 60ndad – kümnend, mille avas Gagarini kosmoselend ja tõmbas koomale Neil Armstrongi «väike samm inimese, kuid tohutu samm inimkonna jaoks». Selle ajastu ameerikaliku soundtrack’i lõid Beach Boys, The Byrds, Duane Eddy jt, kelle muusikat džässilegend uusimal albumil tõlgendab.
Need, kes teavad Friselli kui kompromissitut džässimeest, ei saa sellest plaadist arvatavasti kõhtu täis. Need, kes peavad lugu tema americana-perioodist, leiavad albumilt rohkem põnevat. Ja loomulikult on siin kuhjaga kuulamist kõigile kitarrifännidele, vaat et rohkemgi neile, kes eelistavad džässkitarrismile rokki, bluusi ja kantrit. Keelpillikõlasid rikastab lisaks Friselli Fender Telecasterile ka Greg Leiszi eleegiline pedal steel.
Trummar Kenny Wolleson ja bassist Tony Scherr kuuluvad maailma džässieliiti, ent jäävad terve plaadi vältel truuks (arvatavasti kohati «keel põses») keep-it-simple-hoiakule. Ühelt poolt on plaat väga kergesti kuulatav ka kõige pealiskaudsema muusikamaitsega inimesele, teisalt tuleb kõrva kikitades pealispinna alt välja palju peendetaile. Kes veel ei tea, siis Bill Frisell esineb oktoobri viimasel päeval Tallinnas.
Joosep Sang