Peaaegu kogu Jaan Kross soome keeles

Jaan Krossi loomingu soome keelde vahendajad: Juhani Salokannel (vasakult), Tauno Lähteenkorva, Jouko Vanhanen, Kaisu Lahikainen, Irmeli Pääkkönen ja Terttu Savola. Foto: Harri A. Sundell

Helsingi raamatumessil aset leidnud teemaseminaril «Jaan Krossi pärijad» võidi rahuldusega tõdeda, et peaaegu kogu Krossi proosa on nüüdseks tõlgitud soome keelde.

Viimati ilmus Soomes tema novellikogu «Sattumien summa» (tõlkija Jouko Vanhanen). Jäänud on veel lühiromaan «Taevakivi», aga seegi olevat varsti tulemas, nagu kinnitas üks seminari korraldajatest, Soome-Eesti kirjandussillal aastaid toimetanud tõlkija Piret Saluri.

Eesti kirjandusloos on see ainulaadne juhtum, et ühest siinsest kirjanikust on saanud tänu massilisele tõlkimisele ühtaegu ka teise rahva, kõnealusel juhul soome kirjanik.

Sel puhul oligi seminaril kõneaineks küsimus Krossi sõnumist nii soomlastele kui ka eestlastele. Huvi selle vastu paistis olevat nii suur, et üks näitusepaviljoni suurimaid, Kullervo saal ei mahutanudki kõiki kuulajaid ära.

Seminari juhatanud Eesti suursaadik Euroopa Liidus Matti Maasikas arutles Krossi loomingu retseptsioonis korduva võtmesõna «kompromiss» tähenduse üle. Üks osalejaid, Soome õigusteadlane ja president Tarja Haloneni abikaasa Pentti Arajärvi pidas seda omamoodi tarkuseks, mida tänu omariikluse säilimisele läks soomlastel vähem vaja kui suurema jao ajaloost võõra võimu all elanud eestlastel.

Aga nii soomlastele kui ka eestlastele õpetab Kross rahvana ellujäämisstrateegiat. Nõukogude ajal tegi ta seda ridade vahelt, ajaloo allegooria kaudu, hiljem n-ö lahtise tekstiga. Kuidas vastu pidada, kuidas iseendaks jäädes jõuda eneseteostuseni ja seda mitte ainult indiviiditi, vaid rahva vaimse eliidina – see Krossi loomingu telg kujutabki endast pärandit, mis on nüüd kättesaadav ka soome keeles.

Seminarile olid kutsutud ka kõik elusolevad Jaan Krossi loomingu tõlkijad: Tauno Lähteenkorva, Irmeli Pääkkönen, Kaisu Lahikainen, Jouko Vanhanen, Juhani Salokannel ja Terttu Savola. Puudus vaid Eva Lille. Tänutäheks said nad 2005. aastal Krossi 85. sünnipäevaks eritrükina 150 eksemplaris ja numereerituna ilmunud poeemi «Maailma avastamine».

See oli olnud Krossi enda soov, sest seda poeemi pidas ta romaani «Kolme katku vahel» kõrval üheks oma peateoseks.