Eesti Kunstiakadeemia 100 näitus ja raamat Kumu Kunstimuuseumis

Kumu kunstimuuseum Foto: Kultuurikava.ee

3. novembril avatakse pidulikult Kumu Kunstimuuseumi suures saalis näitus «Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas».  

Tallinna tänastest kõrgkoolidest esimesena asutatud Kunstiakadeemia eksponeerib akadeemik  Mart kalmu kureeritud näitusel esmakordselt oma ulatuslikku õpilastööde fondi, mida täiendavad teosed Eesti muuseumidest ja autoritelt. Näitusel leiab õpilastöid Edurad Wiiraltist Tõnis Vindi ja Jaanus Sammani, Bruno Tombergist Kärt Ojaveeni. Võrdluseks on väljas õppejõudude töid alates Nikolai Triigist. Seda, kuivõrd kunstikoolil on tulnud järgida poliitilist tellimust, näitavad Paul Luhteina  Konstantin Pätsi vapi kavand ja foto kooli poolt Stalinile 70. juubeliks kingitud Ede Kurreli filigraanviisnurgast. Eri rahvustest üliõpilaste tööd näitavad, kuidas kunstikool on olnud läbi aegade rahvaste segaja. Arhitektuuri esitletakse pereelamu projektide kaudu. Eraldi on välja toodud Peeter Linnapi juhitud fotokeskuse osa eesti kunsti radikaalses uuendamises 1990. aastatel.

«See rikkus, mis kooli seinte vahelt on aegade jooksul kogunenud, on täiesti vapustav. Uude majja tuleb ette näha palju suurem muuseumiosa, sest meie metoodiline fond on tõesti unikaalne ja hindamatu väärtusega», sõnas raamatu koostaja ja näituse kuraator Mart Kalm. 

Näitus on valminud koostöös Kumu Kunstimuuseumiga ja on publikule avatud alates 31.

oktoobrist.

Üksiti esitletakse näitust saatvat samanimelist artiklitekogumikku, kus terve rida eri põlvkondade uurijaid käsitleb sõlmkohti ülikooli ajaloos.

«Ehkki rangelt võttes on tegu ainult ühe ülikooli ajalooga, avanevad siit mitmed laiemad haridusajaloo, kunsti-, arhitektuuri- ja disainiajaloo küsimused ning kooruvad uued tahud eesti ühiskonna professionaliseerumise ajaloos,» tõdeb kogumiku koostaja professor Kalm. 

Käsitlemist leiavad Eesti Kunstiseltsi tegevus ülikooli asutamisel, Voldemar Pätsi roll, Tartu kunstiinstituudi allaneelamine, Üliõpilaste Teaduslik Ühing ja punaainete õpetamine ERKIs, linnaplaste pööre, neoliberaalse olukorra väljakutsed EKAle jne. Raamatule on lisatud eri aegade õpilastööde pildiplokid ja vilistlaste nimekiri.

3. novembril promoveerib Eesti Kunstiakadeemia uuteks audoktoriteks Austria ehetkunstniku Peter Skubici ja soome fotokunstniku Jan Kaila. 

1914.aastal asutas Eesti Kunstiühing Tallinna Kunstitööstuskooli, mis seadis sihiks anda üldharidust ja erialast ettevalmistust kunstkäsitöös. See oli Eesti esimene ja mõnda aega ka ainuke kunstikool. Kooli direktoriks oli aastatel 1914-1934 konservatiivsete põhimõtetega Voldemar Päts. Kooli esimeste õpilaste seast võrsus mitmeid Eesti tuntud ja klassikuteks saanud kunstnikke nagu E. Wiiralt, P. Liivak, J. Muks jt.