Tutvustame uusi raamatuid: eesti kirjandus

Foto: SCANPIX

Aastalõpp on kirjastuste ja raamatupoodide tippaeg. Läbimüük tõuseb ja potentsiaalseid müügihitte plaanitakse just jõulueelsesse aega.

Andrei Ivanov «Bizarre», vene keelest tõlkinud Veronika Einberg. Kirjastus Varrak.

Ekstsentriline – kentsakas – imelik, inglise keeles bizarre.  Eestivene kirjaniku Andrei Ivanovi uus romaan kõneleb igati normaalse Euroopa südames elutsevate illegaalide ebanormaalsest maailmast. Tegu on triloogia teise raamatuga, järjega romaanile „Hanumani teekond Lollandile“ (e.k 2012), mille süžee tugineb osaliselt kirjaniku elus reaalselt toimunud sündmustele. Romaani tegelased on eluheidikud ja ullikesed, pagulased, keda polekski justkui olemas ei siin- ega sealpool piiri, nende jaoks on kõikjal võõras maa. Peategelane Jevgeni on pagulane kuubis: pagenud oma kodumaalt, põgeneb ta ka põgenikelaagrist ning satub lõpuks päris ehtsasse, aga mitte metafoorsesse vanglasse. Ent otsustab ka sealt putku panna.

«...Inimene peab üldse elama pilku häbi pärast maast tõstmata ... Üksnes kirjanik võib reaalsust lihvida seni, kuni see lakkab teda piinamast. Ning siis ta suleb selle raamatusse ja heidab otsekui pudeli merre – ehk keegi loeb läbi ja saab aru.»

Andrei Ivanov on sündinud 1971. aastal Tallinnas. Ta on vene filoloog ning pikka aega ekselnud Skandinaavias. Romaaniga «Hanumani teekond Lollandile» jõudis ta 2010. a Vene Bookeri lõppvalikusse ning pälvis 2009. a Eesti Kultuurkapitali preemia. Eesti keeles on ilmunud veel ka «Minu Taani onuke. Tuhk» (2010), «Peotäis põrmu» (2011)  ja «Harbini ööliblikad» (2013).

Ethel Kings «Vanaisa Omar ja Potike Keeda». Kirjastus Varrak

Vanaisa Omar ja Potike Keeda on lugu ühe poisikese kasvamisest täismeheks, tema pettumustest ja avastustest sellel teel. See haarab linnulennult ka tema vanaduspõlve ja lapselapse saatust, kes lõpetab nende perekonnaliini. Läbi loo on kandvaks motiiviks suhe vanaisaga, kes on maagiline tegelane ja küla teadmamees, kelle peategelane küll juba poisikese eas kaotab, ent vanaisa õpetused jäävad teda elupäevade lõpuni saatma. See on muinasjutuline lugu uskumiste ja väärtuste kujunemisest.

Raamatu kirjutamine algas autori Maroko reisi ajal, kust on tulnud inspiratsioon maastiku kujutamisel ja nimede kasutusel. Lühikese reisi järel jäi tekst pikaks ajaks jätku ootama ning valmis autori Indoneesias veedetud aastate jooksul.

«Vanaisa Omar ja Potike Keeda» on Ethel Kingsi esikromaan, mis on sündinud ajal, kui autor keeras selja kümneaastasele pühendumisele religiooniteadustele ja kolis Indoneesiasse kunstnikuelu elama.

Kaido Pajumaa «Jalutuskäigud sisekosmoses». Ajakirjade Kirjastus

See on raamat ühe täiesti tavalise inimese eneseotsingutest valude, rõõmude ja enese avamise kaudu. Aastatel 2008–2013 enesearenguportaalis Sisekosmos.ee avaldatud 500 isiklikku lugu inspireerisid enam kui 320 000 blogikülastajat ja nii mitmegi elu sai tänu just nendele lugudele uue tähenduse ja hoo. Siin raamatus on Sisekosmose sadakond kõige populaarsemat mõtisklust, mis kõige enam tähelepanu on köitnud ja inspiratsiooni pakkunud. Teemasid on kolm: iseenda, armastuse  ja elumõtte otsingud.

Autor iseendast: olen üks inimene miljarditest, kes polnud aastaid tagasi oma eluga rahul, mistõttu otsustasin ühel hetkel seda põhjalikult muuta. Olen lõpetanud Tartu ülikooli rahvusvahelise majanduse eriala, töötanud viis aastat kunagises Hansapangas, 2004. aastal ettevõtjana alustades ehitusfirma üles ehitanud ja selle siis kaotanud, nii et mul on põnevaid kogemusi sellest, mis meid elus edasi viib ja mis mitte. Kui lisada veel korduvalt ebaõnnestunud armastuse otsingud ja aeg-ajalt esilekerkivad konfliktid enda sees, ongi selge, millest Sisekosmos alguse sai ja miks see on oma aususes ja siiruses nii paljusid lugejaid kõnetanud. 

Usun siiralt sellesse, et kõik meie tulemused saavad alguse mõtlemisest ja kui me seda muudame, siis on võimalik saavutada rohkem, kui loota oskame. Kõik see, mida me peame enda reaalsuseks, on tegelikult meie sisemiste uskumuste peegelpilt. Seega, kui soovime muuta oma reaalsust, peame esmalt muutma arusaamist, kes me kõige sügavamal tasandil oleme. Leides kontakti iseendaga, võib meie elu täiesti uue mõtte saada ja pakkuda kõike, mida armastame. Just sellest see raamat räägibki – iseenda, armastuse ja elumõtte otsingutest.

Piret Mäeniit «Loomaaia jäljerajad». Kirjastus Tänapäev.

Ülevaade Tallinna Loomaaia ajaloost ja sellega seotud juhtumistest, suuresti läbi Mati Kaalu räägitud lugude. Saab lugeda nii seda, kuidas kolida karusid linna ühest otsast teise kui nende poolt kätte saadud inimeste näppudest, aga ka loomaaia igapäevasest elust ja teaduslikumast poolest. 

Peeter Raidla «Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid». Kirjastus Tänapäev.

Peeter Raidla on kirjutanud raamatu ühest 90ndate esimese poole müstilisemast tegelasest Enelin Meiusist, kes 90ndate alguses sai kuulsaks oma suurejooneliste pidude, heategevuse ja ambitsioonikate äriprojektidega, kuid lõpetas skandaalide, võlgade ja viletsuse keskel. Raidlal on õnnestunud rääkida paljude erinevate inimestega, mis annab huvitava pildi ühest kummalisest ajastust.

Sirje Eesmaa «Minu inimesed». Kirjastus Tänapäev.

Üks armastatumaid ekraaninägusid on kirjutanud raamatu, mida ei peaks pidama niivõrd elulooks, kui pigem kirjelduseks huvitavatest inimestest ja juhtumistest, keda nähtud ja mis elu jooksul toimunud. 

Avo Kull «Ausammas». Kirjastus Tänapäev.

See raamat on endise laulja ja hilisema ärimehe Toivo Kurmeti lugu. Raamat on kirjutatud nö ilukirjandusliku eluloona ja see keskendub võrdlemisi uskumatule tõsiloole - kuidas Toivo Kurmeti firma arvele kanti 1991. aasta detsembris eksituse tõttu 200 miljonit rubla ja mis sellele järgnes. Kurmet tegi sellega seoses läbi pika kohtuprotsessi, kuid raha jäi tagastamata. 

Eero Lattu «Riigi kaitsmine». Kirjastus Tänapäev.

Täiesti tundmatu debüütautori ootamatu romaan teemal, mis oleks juhtunud, kui Eesti oleks 1940 NSVL-ile vastu hakanud. Autor on debütandi kohta üllatavalt hästi kirjeldanud nii ajaloolisi suurkujusid kui järgnevaid sündmusi. (ilmub detsembris)

Olev Remsu «Inge ja Epp, kaks pruuti». Kirjastus Tänapäev.

Romaani keskmes on tudengite seltskond, kes 1960ndate lõpus sõidab malevasse Kamtšatkale.