Kohmetume, kuid viisakate inimestega võtame rivvi ja naeratama, kuid veel suurem naeratus on hiinlastel, nad on õnnelikud. Meist läheb mööda keskealine paar, kes pilluvad meie suunas prantsuskeelseid kiiduavaldusi, ka nemad soovivad meiega pilti teha.
Mõmiseme omaette, et meie ju ei laulnud, nüüd ehime end võõraste sulgedega, kuid samas ei taha ka kontserdikülastajate rõõmu vähendada. Kui järgmine fotosessioon lõppenud, siis lahkume teatrimajast kiirustades.
Tegelikult olemegi me enamvähem viimased lahkujad. Kuigi hiinlased tulevad vähemalt pool tundi enne kontserti teatrimajja, et siis omavahel lobiseda ja varakult saalis istekohale istuda, siis majast lahkumisega mingit jokutamist pole. Kui kontsert läbi, siis kohe ukse poole. Mõni suurem ja julgem fänn tormab siis küll esinejate ukse poole, et nendega ühine pilt teha.
Shanghai linnateater asub kesklinnast 45 minutilise autosõidu kaugusel, kuid sellele vaatamata on tegemist olulise teatriga – just nemad on Balti muusikafestivali üheks Hiina poolseks korraldajaks. Tegemist on ka teatriga, mille kaks muusikali on etendunud Broadwayil ning üks tõusnud Tony nominendiks.
Pekingis oma Hiina kontsertuuri alustanud Eesti Filharmoonia Kammerkoor jõudis laupäevaks Sahanghaisse, selja taha oli neil jäänud kontserdid Jinanis, Lishan’is, Xuzhou kontsertsaalis ja täna, 3. novembril esintakse Guangzhous. Kuna linnade vahemaad on Eesti mõistes röögatud: Peking > 435km > Jinan > 331km > Xuzhou > 623km > Shanghai > 1480km > Guangzhou >1560km > Peking.. ja nii edasi ja edasi. Esinemiste vaheline nn vaba aeg kulubki kooril ning teistel Eesti esinejatel, kelle tuurid algavad sel nädalal, lihtsalt ühest linnast teise sõitmiseks.