Rannap: Hiinas on minu publik!

Rein Rannap hiinlannast austajaga

FOTO: Heili Sibrits

Seni oli Rein Rannap Aasias vaid turistina matkanud, kuid nüüd pärast Pekingi rahvusraamatukogu reedel toimunud õnnestunud kontserti tunnistab ta, et juba enne kontserttuuri tundis väga veendunult, et Hiinas võiks olla talle just sobiv auditoorium. 

Miks arvad, et Hiinas on sinu publik?

Sest neil pole siin seda eelarvamust. Euroopas on igasuguseid inimesi loomulikult, kuid küllap palju on neid, kes on väga akadeemilise ja konservatiivse vaatega. Nende ettekujutus klassikalise  muusika esitamisest on väga paigas ja võiks öelda, et kivinenud ning nemad ei võta nii kergelt seda, kuidas mina esitan autorikontserti. Ses mõttes, et kõik on minu muusika, sest kui esitan klassikameloodiaid, siis teen need niivõrd ümber, et need on nagu autoripalad.

Euroopa ei võta seda kergelt vastu, olen ju käinud palju esinemas nii Saksamaal kui mujal. Kõik on kena, aga nad võõristavad seda popmuusikast mõjutatud helikeelt.

Hiinal pole mingeid eelarvamusi, siin võtavad inimesed vahetult vastu ja oskavad hinnata emotsiooni, mis ma siia muusikasse panen. Samal ajal Euroopa inimesed on harjunud viimasel ajal kuulama ilma emotsioonideta, vaoshoitult muusikat.

Mina segan poppi ja klassikat kokku ja selline segu on eurooplasele väga raskesti vastuvõetav, nad tahavad midagi väga peent ja tarka. Aga hiinlane võtab kontserti nagu laps, emotsioonidega, kui on tore muusika, värvide, piltide ja kõige muuga, siis ta elab kaasa. See sobib talle.

Lisaks on siin väga suur huvi klaverimängu vastu. Räägitakse, et Hiinas on kümned miljonid inimesed õppinud või õpivad klaverit. Kui nad huvituvad klaverist kui pillist, siis nad moodustavad ju ka potentsiaalse publiku mulle, kes ma olen ise nii helilooja ja interpreet, kes segab poppi ja klassikat. Seepärast Hiina oleks minule suurepärane turg.

Nägin, kuidas üks noor piiga võttis sult autogrammi noodivihikule, sul läksid silmad sellest kohe põlema.

Jah, see oli veel päris raske noot! Siin on nad tohutult tublid, harjutavad ja treenivad väga palju.

Mil määral on kontsertturnee kava koostatud ekstra Hiina jaoks?

See on see, mis ma viimasel ajal mängin, minu enda lood ja klassikaliste lugude töötlused, mis kannab pealkirja «Selfi'ed klassikutega».

Konkreetse lugude järjestuse ma panin tõesti seda kontsertuuri silmas pidades. Võtsin varasematest kavadest kõige paremaid asju, et võimalikult hea kava oleks. Eestis olen mõnda lugu nii palju esitanud, et see pole enam repertuaaris, pean silmas palasid «Luik» või «Tantsib klaveril», need on üle viieteist aasta vanad lood ja neid ma enam kodus ei esita.

Vaid üks lugu on tehtud Hiina kava jaoks, see on see Hiina rahvaviisil põhinev lugu, mängin seda esimese lisaloona. Korraldajate soovitus oli, et võiks mängida ühe hiina loo. Ma siis otsisin Youtube'ist lugusid ja leidsin, et see üks viis kordub ja kordub ning võiks see siis olla.

Tuli välja, et Arsis valis sellesama loo Hiina kontserttuurile, ainult et neile soovitati seda. 

Ma ei tundnud ära, et see üks ja sama lugu oleks.

Loomulikult ei tunne. Meie jaoks on kõik hiina rahvaviisid ühtemoodi.

Pekingi kontsert oli tõeline õnnestumine. Madis Kolk tõdes, et ta on käinud palju sinu kontsertidel, kuid nii head pole ta veel kuulnud, et see oli tippude tipp.

Eks see publiku vaimustus kandus ka Madisele üle, ma ei usu, et ma kuidagi teisti oleks mänginud. Eks ma olen kogu elu samamoodi mänginud, kuid see tugev kontakt publikuga, elekter ja klaver ja kõik see andis juurde.

Oled saanud Pekingis paar päeva ringi vaadata. Mis mulje Hiina on jätnud?

Parema, kui ma ootasin. Aga muidugi, ma olen näinud vaid Pekingi südalinna ja siin on hämmastav, kui puhas, täpne, uhke ja jõukas see kõik on. Oleme käinud varem Aasia linnades ja näinud neid väikseid hütte, aga siin on uhked kõrghooned.

Ma pole varem Hiinas käinud. Kuigi ka Singapur on nagu hiinlaste linn, aga see on väike. Siin me ei räägi kümnest pilvelõhkujast, siin on neid sadu.

Siis jätab sulle suure mulje Shanghai, sest see on võrreldes Pekingiga tõeline metropol.

Põnev. Tegelikult on kõikides linnades, kus esinen, rahvaarv suurem kui neli miljonit. Eks nad ole kõik sama uhked ja kõrged.

Pekingis elab üle 21 miljoni inimese, rahvusraamatukogu saalis on tuhat kohta ja saal oli peaaegu täis. Arvestades, et Eesti ja sinu nimi on neile võõras, siis tegelikult võib kontserti ka publiku arvu poolest õnnestunuks pidada.

See on seotud klaverihuviga. Kogu see aeg, mil ma klaverit õppisin, ja mitukümmend aastat pärast seda, kui ma enam ei õppinud, oli loomulik, et püüdsin kuulata nii palju klaverimuusikat ja teisi pianiste kui võimalik. Mida noorem ma olin, seda rohkem ma läksin lihtsalt kuulama. Sa ei pea interpreedi nime ennem teadma, sest kui palju sa ikka jõuad teada, aga kui tundus kavas midagi huvitavat või isegi kui oli tavaline kava, siis ma ikka läksin. Igaks juhuks läksin, et äkki on midagi huvitavat.

Meil Tallinnas on halb asi, et minnakse kontserdile ainult siis, kui teatakse nime või kui on tohutu reklaamikampaania. Normaalsem oleks see, et inimesed lihtsalt huvituks ja katsetaks.

Võib-olla siin huvitas publikut minu kontserdi kirjeldus – et mängin omaloomingut ja olen piire ületav, klassika ja poppmuusika vahepeal ja töötlen klassikateemasid. See on vajalik huvi äratamiseks.

On sul ka salaplaan leida kontakti kontserdikorraldajatega ja siia tagasi tulla?

Ma arvan, et iga Eesti interpreet, kes välismaal esineb, loodab, et ta tagasi kutsutakse ja saaks veel esineda. Loomulikult. Tahaks ju loota, et saaks siin plaadi välja anda. Milline turg see oleks! Täna ju osteti kõik ära, üks inimene ostis lausa kolm plaati.

Kontserdile järgnenud möll oli minu silmale erakordne. Aga kuidas sinule?

Saksamaal ja mujal välismaal pole midagi sellist juhtunud. Kuid kui ma Eestis esimest korda tegin tuuri «Klaver tuleb külla», siis algus oli eriline, et klaver tuli väikestesse kohtadesse, kus kunagi iialgi poldud tehtud kontserte, klassika - ja klaverikontserti ammugi, siis ma istusin ja kirjutasin ka sadade ja sadade viisi autogramme. Päris esimest korda see polnud. 

********

Rein Rannap esineb Hiinas Balti muusikafestivalil. Päev pärast Pekingi rahvusraamatukogu kontserdisaalis toimunud kontserti esines Rein Rannap Jinanis Lishani teatris, kus publik võttis kontserdi vastu samuti väga hästi. 

Kolmapäeval esineb Rannap aga Shanghai linnateatris ning neljapäeval Guangzhous Xinghai kontserdihallis.

Lisaks Rein Rannapile osalevad Eestist 22. novembrini kestval Baltimaade muusikafestivalil C-JAM, käsikellade koor Arsis. Eesti Filharmoonia kammerkoori turnee Hiinas on aga juba läbi.

Eesti poolt on kontsertide korraldajaks Eesti Kontsert, Hiina poolt China Association of Performing Arts ja Shanghai Linnateater.

 
Tagasi üles