Nädala Plaat: puhvis pooside kogumik

Tommy Cash Foto: Erakogu

Tommy Cash

«Euroz Dollars Yeniz»

(self-released)

Hinne 3

Tommy Cash on Tomas Tammemets, Kasahstani juurtega noor elukunstnik. Ta sattus tantsimise juurde iseenesest, teda paelus rütmide püüdmine ning selle kaudu enda väljendamine. Muusika tegemine oli järgmine loogiline samm.

Tommy on vulgaarne, irriteeriv ja väga nilbe. Kuti laividel on esirida mehitatud noorte naistega, kes piltlikult öeldes tatosse musitavad. Karismat on Tommyl palju: «Cash makes your girl get down,» kostab ta. Mehe väljamaised paralleelid oleksid Mykki Blanco ja Le1f, vastuvoolu rapsivad geiräpparid. Igatahes Tommy biidid on samal levelil Mykki ja Le1figa, aga vot see lüürikaline pool veab teda kõvasti alt. Kahjuks jäävad Tommy Cashi riimid kuidagi sellisele tasemele nagu «Raha – seda määrin nagu pasteeti sinu naise kõhule.» Need ei anna lugudele midagi juurde, küll meeldib mulle tema tobemaitsekas hääldusmaneer.

Tommy Cashist rääkides ei jää igal juhul keegi külmaks. Mõni vihkab teda tema androgüünsuse pärast, kuid samal ajal ilastab see vihkaja, nähes telekas Uku Suviste rinnalihaseid läbi musta kleidi välkumas. Mõni armastab teda päriselt, mõni näiliselt.

Mulle endale alguses Tommy üldse ei meeldinud. Biidid tundusid tal siis ka veel kuidagi algelised ja liiga püüdlikult kellegi moodi olla tahtvad. Ütlesin ühele sõbrannale, kui ta suure tuhinaga mulle Cashi saatis, et jäta see teema. Ta vastas, et võibolla tõesti. Raske on muidugi olla originaalne ja kerge artisti originaalituses süüdistada.

Aega läks, tuli «Guez whoz back», sain oma sõnu süüa. Ehkki see Nikolajevi produtseeritud lugu kasutab väga alatuid võtteid. Cloudhop-tapeet, mis kõlas nagu Clams Casino, kuid cloudhop’iga on kahjuks see veider lugu, et seda žanri ei saa vihata. Loo video oli ka muidugi Iggy Azalea «Work’i» koopia, aga sellega oli nagu oli.

Tommy pole udu-hoppi väga kinni jäänud, võtame näiteks loo «Baba Yaga». Lasnamäe autoreivide klassika (kes mäletab DJ Alligaatorit) – igatahes Tommy on lisanud rohkem slaavi vunki ja viimasel ajal jõudsalt tagasi tulevat gabber-biiti.

«Guez whoz back» on plaadilt aga lausa puudu, hitt, mida venna laividel jätkuvalt kaasa kriisatakse. Albumi nimiloo biit on plaadil üks parimaid. Lugu, mis viib sind valgete maikade ja kaamete kiilakate maailma.

Tommy taustade saund on lai, hoomatav ja sügav. Piltlikult öeldes on see kuum tuhk, mis tossu sisse aeglaselt, ent ülitõhusalt auku kõrvetab – parimaks näiteks lugu nimega «Diablo».

Olen kergelt üllatunud mõne tantsukärakaga tausta üle, aga samas on see ju loogiline – 90ndad on teemas ja Tommy ise kargleb suusakostüümides ringi nagu noor Markvardt.