/nginx/o/2014/11/10/3508617t1hbe3c.jpg)
Annie Lennox
«Nostalgia»
(Island)
Hinne 4
Melanhoolselt jõuline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Melanhoolselt jõuline
Termin «The Great American Songbook» on see, mis tähistab aastatel 1920–50 ehk enne rokiajastu saabumist tehtud muusikat, peamiselt Broadway muusikale ja Hollywoodi muusikafilme. See lauluraamat on viimasel ajal eriti populaarne mitte just esimese värskusastme staaride hulgas. Juba legendaarses Eurythmicsis oma võimsa vokaaliga ülevat muusikat teinud Lennox pole pärast bändi lagunemist ülemäära tihedalt plaadistanud. «Nostalgia» on tema kuues sooloalbum ja esimene nelja aasta jooksul.
Plaadikaanelt vaatab vastu peagi kuuekümneseks saav ilus naine, kes on osanud kenasti ja väärikalt vananeda. Emotsionaalse, südantlõhestava ja jõulise häälematerjali poolest sobis Lennox juba 80ndate hakul vabalt džässi või bluusi laulma. Huvitaval kombel pole tema hääl põrmugi vananenud. Albumile on valitud võrdlemisi kindla peale minnes juba vanad head tuttavad lood. Nende hulgast küündivad esile «I Cover The Waterfront» (originaalis Johnny Green), «I Put A Spell On You» (Screamin’ Jay Hawkins) ja «September In The Rain» (Harry Warren & Al Dubin). Üllatusi ei ole, aga selle-eest kõlab kõik täpselt nii heas kvaliteedis, nagu võikski eeldada.
Margus Haav