/nginx/o/2014/11/10/3508661t1h0613.jpg)
Neil Young
«Storytone (Deluxe Edition)
(Warner Bros)
Hinne 5
Alasti orkestri ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alasti orkestri ees
Vanameister Neil Young toodab tänavu aina puhast kulda. Suve hakul üllatas ta imeilusa albumiga «A Letter Home», mis oli salvestatud sõber Jack White’ile kuuluvas, aastast 1947 pärinevas Voice-O-Graphi salvestusputkas. Väärt plaat sai. Nüüd tuli teine väga hea plaat kohe otsa, isegi topeltplaat, ja taas omamoodi eksperimenteeriv.
See on üks nendest juhtudest, kus tasub kindla peale eelistada albumi deluxe-versiooni, kus ühel, põhialbumil on kümme uut, täismõõdulise 93-liikmelise orkestriga salvestatud pala ja teisel nende akustilised versioonid. Süngelt põrnitseval karusel Neil Youngil on uskumatu anne teha sellist muusikat, mis ajab sirgu närtsinud lilled ja toob sära elus tuhmunud silmadesse.
Kantri, folgi ja bluusi mõjuga melanhoolsete standardite americana selle parimas vormis. Hingerebestava suupilliga romantiline «When I Watch You Sleeping» on näiteks üks viimastel aastate ilusamaid ja jõulisemaid armastuslaule. Terve album on Youngile ainuomaselt isiklik ja kummituslik, selge ja puhas. Maailm täis tundeid, mis on seda sügavamad, kui vastamata jäävad.
Margus Haav