Toimetaja: Kultuuritoimetus
13. november 2014, 14:51
«Mul on üks lugu, kus Ferdinand ja Buratino mind maksuametniku käest päästavad! Nimelt 1990. aastate lõpus valiti mind UNIMA – see on ülemaailmne nukuteatrite ühendus – kassapidajaks, kuna mul oli ainsana seif, kus raha hoida. Kui olin juba mõnda aega sellega tegelenud, tuli maksuametist kuri kiri – UNIMAl on esitamata aruanded! Kartsin, et mind ootab ees vähemalt 10-aastane vanglakaristus! Läksin siis maksuametisse jutule. Kabinetis võttis mind vastu keskealine või veidi vanem väga soliidne ametnik, kes otsemaid küsis: «Ahaa, te olete sealt UNIMAST! Mis asi see UNIMA on?» Mina siis seletasin, et nukuteatrid ja üle maailma ning et Eestis on juhatuses Hendrik Toompere ja Ferdinand Veike… Hetkeks tekkis vaikus. Ametnik vaatas mälestustest tulvil pilgul aknast välja ja sõnas: «Ferdinand Veike… Ma mäletan, olin vist 12-aastane tüdruk, kui Hiiu pargis esines ühel päeval Ferdinand oma Buratinoga…» Seejärel hakkas maksuametnik laulma: «Mul Buratino nimeks ja ärge pange imeks…»
Pärast sellist vaheseika saime ametnikuga, kel nimeks Irina, väga hästi läbi. Edaspidi sain kõigi maksualaste paberitoimingutega edukalt hakkama, tänu Irina abile. Niiviisi päästsidki Ferdinand Veike ja Buratino mind maksuameti käest!»