/nginx/o/2014/11/17/3529581t1hed19.jpg)
Röyksopp
«The Inevitable End»
(Dog Triumph / Wall Of Sound)
Hinne 4
Tume mateeria
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tromsø tehnikute duo Svein Berge ja Torbjørn Brundtlandi ehk Röyksopi diskograafias on vahvate nimedega albumid «Junior» ja «Senior», mis muusikalisest küljest teab mis vahvad ei olnud, ning väheütleva nimega «Melody AM», mis jällegi on puhas klassika. Uus Röyksopp on taas väga hea Röyksopp, üks nende parimaid, kui vaata et mitte lausa see kõige parem.
See nädal on üldse hüvastijätualbumite nädal olnud (vt Pink Floyd). «The Inevitable End» on Röyksopi kinnitusel nende viimane, vähemalt viimane traditsiooniline albumiformaadis album. Mis saab edasi, selle kohta veksleid välja ei anta, aga muusikast nad loobuda ei kavatse. Nauditav on see nende hüvastijätt. Puhas ja karge inimlikest emotsioonidest pakitsev elektroonika. Külma Põhjamaa soojus ja digitaalajastu inimlikkus. Biidid ja vokoodrid on liigutavad ja nakatavad ning kuigi bänd peab seda millegipärast oma üsna süngeks luigelauluks, nii need asjad siiski õnneks ei ole. Täiesti kindalt ei ole Röyksopp oma lõppsõna veel öelnud.
Margus Haav