Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/01/07/2737386t1h5ea3.jpg)
/nginx/o/2014/11/28/3561429t1h22b5.jpg)
Sel nädalal tähistatakse väikestviisi muusikasündmuse nimega Band Aid kolmekümnendat sünnipäeva. Või mis nii väikestviisi ikka, artistideühenduse Band Aid 30 uusversioon laulust «Do They Know it’s Christmas» on sel nädalal briti singlitabeli nr 1, seda on müüdud üle 300 000 ühiku. Kaasa teevad selles One Direction, Ellie Goulding, loomulikult Bono ja teisigi.
Tunnistan ausalt, kuulata ma seda lugu ei jaksanud. Lugu salvestati ÜRO initsiatiivil, et koguda raha Ebola viirusega võitlemiseks Aafrikas. See on neljas kord seda lugu teha – eelmised olid 1984, 1989 ja 2004.
30 aastat tagasi nägid Bob Geldof ja Midge Ure BBCst kaadreid Etioopias möllavast näljahädast, mis võttis mõningatel andmetel üle miljoni inimelu. Pealtnägijad on kirjeldanud olukorda piibelliku ja apokalüptilisena. Tuhanded inimesed liiguvad mööda kõrbe, pidevalt kukub keegi kokku ja jääb maha surema.
Etioopias valitses sel ajal stalinist Mengistu Haile Mariam ja tema revolutsiooniline Derg. Näljahädani viisid Etioopia nii seal paar aastat valitsenud põud kui Mengistu algatatud kollektiviseerimine, mis põllumajanduse tuksi keeras. Ka oli katastroofipiirkond välisabile suhteliselt suletud, sest Mengistul oli plaan täies hiilguses tähistada sotsialistliku Etioopia kümnendat sünnipäeva ja igasugune sumin mingite hädade üle ainult ähvardas pidustusi ära rikkuda.
Natuke infot siiski imbus, seda Geldof ja Ure nägid ja see avaldas muljet. Nad kirjutasid laulu «Do They Know It’s Christmas» – kutsusid seda produtsent Trevor Horni stuudiosse salvestama briti tolleaegsed tähtsaimad popmuusikud nagu Duran Durani, Stingi, Phil Collinsi, George Michaeli, loomulikult Bono jne. Ainult Morrissey ei tahtnud kaasa lüüa, leides, et nõme mõte. Loo sõnad olid: meil on siin hea praegu kalkunit süüa, aga vaata aknast välja, igal pool ei ole nii.
Praegu üks ühele Jüri Vlassoviga sarnane Bob Geldof on rääkinud, et ta pole pärast seda 30 aastat saanud kalkunit süüa, sest alati kui poes jäätunud jõulumaiust välja valib, hakkavad tal «Do They Know It’s Christmas’i» avataktid peas käima. Kõik. Isu on rikutud. Kalkun visatakse aknast välja lumehange.
Edu seda lugu saatis ja see oli kuni Elton Johni printsess Dianale pühendatud «English Rose’ini» ka saareriigi enimmüüdud singel.
Boy George’i ettepanekul leiti, et oleks hea mõte teemaga jätkata ja 1985. suvel korraldati mammutkontsert Live Aid, mis toimus enam-vähem paralleelselt nii Londonis Wembley staadionil kui USAs Philadelphias John F. Kennedy nimelisel staadionil. Esinesid peaaegu kõik tolle aja suurimad artistid – Queen, Madonna, David Bowie, Mick Jagger, Tina Turner jne. Live Aidi vaatas umbkaudu 1,9 miljardit vaatajat ja seda kanti üle 150 riiki. 30 tasulist telefoniliini pandi üles, et inimesed saaksid annetada. Kui Londoni kontsert oli juba seitse tundi kestnud ja Geldof saanud teleintervjuu ajal teada, et raha on vaid 1,7 miljonit, ta ägestus: mis kurat, kandke nüüd oma fakin raha, paiskas ta eetrisse. See mõjus, rahakraanid läksid lahti. Lõpuks koguti nii singli kui kontsertidega 50–70 miljonit dollarit, mis mõnede kriitikute arvates küll ei leidnud päris sihtotstarbelist kasutust. Raha anti Mengistu Haile Mariamile ja tema Dergi kambale ning need, selle asemel et inimestele leiba osta, deporteerisid neid hoopis Põhja-Etioopiast Lõuna-Etioopiasse, kuna seal oli Dergi võim kindlam. Mõningatel andmetel maksis see kõik veel 100 000 inimese elu.