/nginx/o/2014/12/01/3570577t1h503c.jpg)
Lastevanemate elu jõulude eel on talumatult raske: päkapikud, piparkookide iganädalane valmistamine, päevast päeva vahelduvad kingisoovid, pilgeni täis ehitud kodu ja kuusk. Lisaks rikastavad alates detsembri algusest argipäeva lasteaia, kooli, sinu tööandja ning kõikvõimalike huvi- ja treeningringide poolt korraldatavad jõulupeod. Aga see ei ole veel kõik!
Peaaegu iga väikesem ja suurem teatrikollektiiv pingutab just nüüd vere ninast välja, et nendesse samadesse tihkelt täispressitud ajagraafikutesse oma jõuluetendusega mahtuda. Rahulikku jõuluaega kulgeb kõik see mees metsikult rahmeldades. Konkurents teatrimaastikul on tihe, äge võistlus juba käimas. Kes lõikab loorbereid detsembri lõpus, otsustab publik. Esitleme, tänavu jõulude eel astuvad võistlustulle 21 teatrikollektiivi ja 42 lastelavastust.
Draamateater
Draamateater tegutseb Eesti kõige vanemas säilinud teatrimajas, uhkes art nouveau stiilis Saksa hoones. Oma olemuselt on tegu eheda traditsioonilise ja realistlikku sisu viljeleva repertuaariteatriga. Üldjuhul ei tasu ei üllatuda ega karta - ei mingeid trikke ega tembutamisi, vaid puhas käitumiste analüüs, inimhingede lahkamine, argielu juhtumised ja paratamatused – see kõik tasemel näidendi- ja näitlejamaterjali abil, hoolsa ja pideva lavastustöö tulemusena. Kuna olen oma elu jooksul kõige rohkem kohvi, trühvli ja konjakiklaasikesega inimesi näinud just nendes väljapeetud koridorides aeglasel tempol ühest otsast teise kulgemas, siis on raske ette kujutada selles amtosfääris kilkavaid lapsi. Kuid lavatagune lubab kõike luua, see ei piiritle end ja mustas saalis on võimalik.Teie ees on Draamateatri kolm lastelavastust, mille ühendavaks faktoriks tekstide autor Mika Keränen.
Mika Keränen
Lavastaja: Ingomar Vihmar
Laval: Mari-Liis Lill või Katariina Ratasepp (külalisena), Marta Laan, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Roland Laos, Mihkel Kabel (külalisena), Jüri Tiidus, Tõnu Aav või Ingomar Vihmar, Britta Vahur või Maria Avdjushko.
Esimene mängukavast lahkuja on aastal 2010 lavale tulnud „Varastatud oranž jalgratas“. 2011. aastal jõudis lastelavastus ühest vähestena Draama festivali programmi. Soome päritolu Eesti lastekirjaniku teose sündmused leiavad samuti aset Tartus, Supilinnas ja tegu on põneva lastekriminulliga. Midagi Briti krimkade austajatest vanematele ning nende võsukestele. Viimane võimalus lavastust näha on teisipäeval 9. detsembril.
Mika Keränen
Lavastaja: Ingomar Vihmar
Laval: Mari-Liis Lill, Marta Laan, Piret Krumm, Jüri Tiidus, Veljo Reinik (külalisena), Märt Avandi või Tiit Sukk, Ester Pajusoo, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Ingomar Vihmar.
Tegemist on soome päritolu Eesti lastekirjaniku raamatusarjast ülejärgmise looga, mis sattus tänud Draamateatrile lavale kaks aastat tagasi. Vahepeal on kriminaalsed juhtumised Supilinnas sagenema hakanud ja neid lahendab salaselts Ramps. Meil on põhjust seltsiga kohtumiseks! Lapsevanematele etenduseks motivatsiooniülesanne: otsi paralleele Hercule Poirot’st, Kättemaksukontorist, CSI Miamist, mõnest muust end paeluvast krimkast või tõsielust. Draamateater ütleb, et kui süda on õiges kohas, siis kõikidest raskustest saadakse üheskoos üle ja see on üks märkimist väärt sõnum!
Mika Keränen
Lavastaja: Ingomar Vihmar
Laval: Osades Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Pääru Oja, Robert Annus, Mari Lill, Kersti Kreismann, Ester Pajusoo, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Ingomar Vihmar, Markus Luik, Kleer Maibaum-Vihmar (külalisena).
Ilmselgelt hakkas meeldima. Tervelt kolmas Mika Keräneni tekstil põhinev lastelavastus tuli Draamateatris välja natukene rohkem kui kuu aja eest. Seekordselt toimub Supilinna salaseltsi maailmas aaretejaht! Varastatud on kuulsa jõumehe Georg Lurichi kuju ja vahepeal palju kuulsust kogunud noored dektetiivid palgatakse lugu lahendama. Põnev!
NUKU Teater
Kaks paralleelselt etenduvat lastelavastust, pluss muuseumi-kombo: midagi uut, midagi vana ja midagi laenatud. NUKU on kahtlemata kindlapeale minek, kui rääkida kvaliteetsest lasteteatrist. Samas on nukužanr üpriski spetsiifiline. Täiskasvanutele mõeldud nukulavastusi on vähe, mis tähendab, et me justkui kasvame nendest välja. Kas see õigustab end? Näosaates kuulsuse laineharjale tõusnud Nuku teatri näitleja Mart Müürisepa sõnul mitte. Noor hurmur ja andunud nukuteatri näitleja on mitmes intervjuus öelnud, et nukuteater ei ole ainult lasteteater. Kui just jõulude eel NUKU-sse kiigata, siis ootavad teid ees järgmised lavateosed. Tähelepanu! Näosaate staar Mart Müürisepp ei tee igal pool kaasa.
Peeter Sauter
Lavastaja Taavi Tõnisson
Laval: Liivika Hanstin või Liis Haab (külalisena), Tiina Tõnis, Riho Rosberg, Taavi Tõnisson, Katariina Tamm, Tarmo Männard, Lee Trei, Mihkel Tikerpalu
NUKU väike saal
/nginx/o/2014/11/24/3548945t1hf410.jpg)
Maagilisest «Tuhkatriinu» muinasjutust on loonud uue versiooni kirjanik Peeter Sauter. Veel lastetu noore täiskasvanuna hakkas lavateose kirjeldust lugedes minulgi põnev. Lubatakse kuke seljas ratsutamist ja Pipi sarnast peategelast, kuid tihkan vaatama minna ka sellepärast, et lisaks uuele loole nukumaailmas on Sauteri «Tuhkatriinul» tänu Rein Rannpile ka täiesti oma muusikaline hingamine. Oodatakse kõiki lapsi alates viiendast eluaastast, kuid valides esimese kandidaadi jõulueelseks laste kultuurisündmuseks, tuleks piletite soetamisega kiirustada, sest pooled etendustest on juba välja müüdud. Lootust on, et mahutan endki selle üdini ausa ja vahetu publiku sekka vaikselt ära. NB! Mart Müürissepp ei tee lavastuses kaasa.
Herbert George Wells
Lavastaja: Sandra Lange
Laval: Katri Pekri, Kaisa Selde, Jevgeni Moissejenko, Andres Roosileht
NUKU ovaalsaal
/nginx/o/2014/12/01/3570519t1hc342.jpg)
Talvine London. Maagia. Lumemütsikesed kivist aedadel. Väikeste kaupluste hõng. Tuledesära ja Harry Potter. Ei, mitte Harry Potter, vaid isa ja tüdruk võlupoe ukse taga. Kas seal ka võlukeppe müüakse, selles pole ma kindel, aga ühed kummalised lood on selle poega. NB! Mart Müürisepp ei tee lavastuses kaasa.
Muuseumi-kombo «Jõululugu ärkab ellu»
«Lumeeit» vennad Grimmid
«Juhtumid jõuluvanaga» Corinne Machon, Calouan, Christelle Leduc
«Päkapikk, kes sattus muuseumi» Mirko Rajas
NUKU muuseum
NUKU jõululugu on kolmeosaline jõulujuttude sari. Ehedad jõululood ärkavad NUKU näitlejate läbi ellu. Teater lubab õdusat ja südamlikku kohtumist ning võimalust publikul endalgi osaleda. NB! lugu päkapikust, kes sattus muuseumi, esitab Mart Müürisepp. PS. Kui te sellele piletit ei saa, siis juhtumitest jõuluvanaga räägib Anti Kobin ja «Lumeeite» esitab Laura Nõlvak.
Teater Vanemuine
Lavastuste arvukuse poolest teeb Vanemuise enamikele konkurentidest silmad ette. Hetkel on repertuaaris on tervelt seitse lastelavastust. Nendest kaks sobivad eriti hästi kogupere jõuluaja teatrikülastuseks, mõlemad on muinasjuttude klassika – üks repertuaari uustulija, teine lahkuja.
Vennad Grimmid
Lavastaja: Veikko Täär
Laval: Kärt Tammjärv, Kais Adlas, Ragne Pekarev, Reimo Sagor, Raivo Adlas
Teatri Kodu, Tartu
/nginx/o/2014/12/01/3570561t1hbc9e.jpg)
Klassika, millel pole peale peategelase punase mütsi mitte midagi pistmist jõuludega. Äkki ongi parem, kui kõik kaubanduskeskused on niikuinii maast laeni ehteis ja jõulud iga nurga taga? Tegelikult ei tasukski selle üle liigselt pead murda, sest enne jõule on veel napilt mõnel kuupäeval «Punamütsikest» võimalik vaatama minna – välja müüdud, välja müüdud, välja müüdud. Ka see ei tohiks kultuurist ja teatrikunstist lugupidavaid vanemaid morjendada, sest lavastust mängitakse aprilli lõpuni. Punamütsikese rollis näeme Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli 26. lennust nn «Vanemuise lennust» pärit Kärt Tammjärve. Antud lavastuse puhul on oluline veel ära märkida, et Vanemuine mängis «Punamütsikest» viimati aastal 1982. Selle lavastusega on side ka praegusel: toonane lavastaja Raivo Adlas ning rebase osatäitja Kais Adlas teevad nüüdki kaasa, seekord hoopis teistes rollides.
Pjotr Tšaikovski
Dirigent: Lauri Sirp või Erki Pehk
Koreograaf Koreograaf-lavastaja: Pär Isberg (Rootsi)
Laval: Matthew Jordan, Benjamin Kyprianos, Raminta Rudžionyte, Janika Suurmets, Julia Kaškovskaja, Hayley Blackburn, Amy Bowring, Yukimi Otsuka, Matteo Giulio Tonolo, Silas Stubbs, Hanna-Liis Sootla jt.
Vanemuise suures majas
/nginx/o/2014/12/01/3570539t1h9d2d.png)
Vanemuise kodulehekülg ei valeta, kui ütleb, et Tšaikovski imekauni muusikaga jõulumuinasjutt on osake jõulutundest, paljude perede jaoks on see tõesti nii. Võistleja suur eelis on inimkonna harjumuspära pühade ajal aastast aastasse samadest lugudest osa saada. Väljakujunenud traditsiooni usaldades on «Pähklipureja» kahtlemata kindapeale minek, kaunis ja suursugune. Võistleja väljakutseks on selle nõudlik žanr, aga juhul kui olete otsustanud inimvõimekuse piirimaid ja klassikalise tantsu kaunist kunsti oma järelkasvule tutvustada, siis Tartu mängitakse «Pähklipurejat» viimast hooaega, päris viimane etendus toimub 14. jaanuaril 2015. Tallinnlastel ei tasu aga pead murda, kuidas küll kähku Lõuna-Eestisse sõita, sest ka Estonia mängib seda armastatud jõulutükki.
Teised Vanemuise lipu all enne jõule etenduvad laste lavateosed:
Pettsoni ja Finduse jõulud
Sven Nordqvist
Lavastaja Marko Mäesaar
Laval: Veikko Täär või Marko Mäesaar
Alo Kurvits või Rauno Kaibiainen
Tartu Laulupeomuuseum
/nginx/o/2014/12/01/3570559t1h62ee.png)
Kass ja vanamees hakkavad jõule pidama, aga kuidas nad üldse kohtusid ja sõpradeks said, sellest räägib Vanemusises mängitav lastelavastus «Pettson ja Findus». Tartus viibivatel soovijatel on seega üks päris ainulaadne võimalus järjejutuks, kui õnnestub piletid just nii hankida. Kui Teatribussi lavastus väikestele ilmakodanikele ülepeakaela palju meeldima hakkab ja nad nõuavad veelkordset vaatamist, siis tasub vaid küsida ja uurida, millal astuvad lavale teine komplekt näitlejad ja saab endalegi väikese vahelduse. Üks oht on siin muidugi, kui lapsed juba nähtud näitlejasse ära kiinduvad ja enam uusi nägusid ei aktsepteeri.
Vene Teater
Lastel tuleb vene keel selgeks saada, ütlete te vanematena. Minuga koolipingis seda viie aasta jooksul, millal ma nendes tundides käisin, ei juhtunud. Soovitan läheneda teisti – televisioon, teater, muusika, kino. Vene teater on valmis pannud oma võistlusvahendid. Siin on teie võimalus sukelduda lavastaja Polina Stružkova loometöösse, sest just tema on neljast lastele mängitavast lavateosest tervelt kolme näitejuht.
Jevgeni Švarts
Lavastaja: Polina Stružkova
Laval: Tatjana Kosmõnina, Aleksander Kutšmezov, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Okunev või Dmitri Kordas, Artjom Garejev, Ivan Aleksejev, Marina Malova, Daniil Zandberg, Aleksandr Žilenko, Alina Karmazina, Anna Markova, Nika Prokopjeva, Erika Babjak
Vene teatri suur saal
/nginx/o/2014/12/01/3570577t1h503c.jpg)
Mitte keegi ei taha kasutada Euroopa populaarseimat teisendti Tuhkatriinu-jutust, mille kirjutas Charles Perrault aastal 1697. Samas arvatakse algupärane versioon pärinevat antiikajast. Päris huvitav oleks sedagi laval näha. Jevgeni Švartsi «Tuhkatriinu» põhineb aga juba legendiks kujunenud samanimelisel lastefilmil. Tänu elavale muusikale ja kirevale tsirkuselaadsele lavashowle ei tohiks etenduse kahe tunnine pikkus takistuseks saada. Etendus on soovitatav alates seitsmendast eluaastast.
Daniil Harms
Lavastaja: Saša Pepeljajev
Laval: Olga Privis, Leonid Ševtsov, Ekaterina Kordas, Roman Maksimuk, Artjom Garejev
Vene teatri suur saal
Saša Pepeljajevilt võib oodata nauditavat koreograafiat. Ta kasutab klassikat kaasaegses võtmes, teeb kõik lood kaasajas nähtavaks ja toob lähedale. Daniil Harms on vene absurdikirjanduse klassik. Nende kahe kokkupuude vallandab maagia. Oma võluväe on selle lavateosesse illustratsioonide kaudu lisanud ka Priit Pärn. Ettevaatust, gigandid on kohtunud – tegemist võib olla millegi erakordsega! Pead paneb vangutama ainult kodulehel olev lause: «Etendus sobib igas vanuses vaatajale alates kolmandast eluaastast, kui inimesel on juba välja kujunemas oma arvamus kunstist.» «Aga kui minu kolmesel ei ole veel, kas talle siis ei sobi?» küsiksin siinkohal veidi imestunult. No see selleks, terve mõistus haarab ta ikkagi ühes, arvaku ta üldse teadvat sõna kunsti tähendust või mitte.
Polina Stružkova ja Aleksandr Kutšmezov
Jess, midagi põnevat! Vene Teatri näitlejate abiga teevad lapsed alates seitsmendast eluaastast päris oma lavastuse. See on teatri talendisaade, väga äge idee! Etendus on vene keeles ja kestab kaks tundi.
Alfred Smedberg
Lavastaja: Polina Stružkova
Laval: Osades: Liidia Golovataja, Jelena Jakovleva, Liilia Šinkarjova, Tatjana
Manevskaja ja Jelena Tarassenko
Polina Stružkova ei väsi lastetükke kaasavaid lastetükke lavale toomast. Rootsi kirjaniku Alfred Smedbergi muinaslugu on mõeldud väikelastele, kes koos Vene teatri näitlejatega seda looma hakkvad. Võistleja nr 4 trup on vaatajate aktiivne kaasamine, mis laste tähelepanu köitmiseks näib eriti oluline olevat
Rakvere teater
Siin on kõik panused ühel kaardil, aga tegemist võib olla jokkeriga
Aleksandr Ostrovski
Lavastaja: Eili Neuhaus
Laval: Maarika Mesipuu-Veebel, Tiina Mälberg, Madis Mäeorg (külalisena), Eduard Salmistu ning Esteetika- ja tantsukooli tantsurühm Amici
Aleksandr Ostrovski on kirjanik, kelle sulest on ka pärit Rakvere Teatri lavastuse «Kaasavaratu» näidend. Nüüd on puudutab 19. sajandi leegitsev vene hing veel enne käesolevaid ka lapsukesi. Lavastaja Eili Neuhaus ütleb kodulehel ise teose kohta: «Oled sa laps või täiskasvanu, igaüks meist vajab muinasjuttu. Sel lool on ilus sõnum, et meil peab alati leegike südames põlema.» Jokker aga on teatrimajja loodud Lumemaa, kus teatrisõbrad veel peale etenduski hullata saavad. Ja see ei ole veel kõik! Avastasin kodulehelt kreatiivseid ideid.
Piip ja Tuut Teater
Kaks vahvat jõululavastust kahes kohas.
Lavastuse autorid ja esitajad on Haide Männamäe ja Toomas Tross
Piip ja Tuut Mängumaja
/nginx/o/2014/12/01/3570523t1haf75.jpg)
Haridusliku aspektiga kõiki meeli köitev jõululavastus. Piip ja Tuut võtavad ette piparkookide valmistamise ja räägivad sinna juurde, kust need vürtsised maiused pärit on. Etendus nagu kokasaade selle vahega, et kaasatud on kõik meeled, mis kuuldavasti saavad paitatud.
Autor ja lavastaja Haide Männamäe ja Toomas Tross
KUMU auditoorium
/nginx/o/2014/12/01/3570525t1hb9a2.jpg)
Omalooline ja hariduslik. Piip ja Tuut ei haara mitte ühtegi välismaise klassiku jõululoo järgi, vaid teevad rännaku meie enda ajalukku, otse Kreutzwaldi jõulukuuse alla. Lisaks klounidele astuvad laval üles ka mustkunstnikud Meelis Kubo ja Charlekas ning Siim Aimla ansambli muusikaline kujundus annab ajarännakule särtsu juurde, varieerudes heliefektidest jazzivõtmes pärimusmuusikani.
Von Krahli teater
«Von Krahli Muinasjutte», mis esietendusid jõulude eel paar aastat tagasi ja olid üllatuslikult mõeldud peaaegu kõigile (7.-77. eluaastani) ei mängita enam. Hiina muinasjuttudel ja bluusilegend Robert Johnsonsonist saadud inspiratsioonil põhinev lugu sai hulgaliselt positiivset tagasisidet. Nende teine selle aastatuhande sisse mahtuv lastelavastus «Käbekärp», mille sünnipaik on eestlastele märksa lähemal, nägi ilmavalgust käesoleva aasta aprillis.
Näidendi lavastaja ja autor Tero Jartti
Laval: Kait Kall, Ott Kartau, Liis Lindmaa, Tõnis Niinemets, Ivo Reinok, Ragne Veensalu
/nginx/o/2014/12/01/3570579t1h0ac7.jpg)
Siin leiavad aset ühe eriti käbeda kärbi seiklused naaberriigis Soomemaal. Pahupidi pööratud kuningriigis on vaja taas selgus majja tuua ja kärp on selleks just õige tegelane. Kas Käbekärp päästab Soome Kunni kuningriigi ilmselgest allakäigust ja on selles kõiges tibakegi avangardi? Seda saab näha juba detsembris, minnes lastelavastuste võistlustule von Krahli loomet kaema. NB! Saja hüüumärgiga hoiatab Piletilevi selle eest, et hilinejad saali ei pääse. Ma küll oleksin eelistanud, et minu peale niimoodi virtuaalselt ei röögita, aga olgu. Ühesõnaga, hilinejad saali ei pääse.
Teoteater
Juba 23 aastat Eesti konkurentsitihedas kultuuripildis püsiv, vabakutselistest näitlejatest koosneva trupiga erateater, on sellel hooajal kaks laste-jõulu rauda tules.
Autor ja lavastaja Piret Viisimaa
Laval: Alar Haak (külalisena) või Sulev Võrno, Toomas Krall (külalisena) või Riho Enni, Anneli Aru, Jane Meresmaa-Roos või Karolin Tikerpuu, Merike Tammik või Jaanika Tutt, Kristi Purge või Lea Tikerpuu, Kristiine Truu või Priit Matiisen, Monika Ausmees või Iiris Viitmaa (külalisena), Märt- Jaanus Jelsukov, Kirke Männik või Eva-Lotta Kutser, Ele Millistfer (külalisena), Andres Proode, Margus Kruusvall, Urmas Nurk, Andres Kuldma,Gunnar Jaanovits, Kati Lepp, Triinu Lepp, Piret Kutser
Lindakivi Kultuurikeskus
Kirjeldus lavastusest on paanikat külvav – kõik on kadunud! Mis saab jõuludest, kui kratt need ära varastab? Eelmise aasta tagasiside põhjal võib öelda, et muusikaline lastelavastus on kaasahaarav nii väiksematele kui ka suurematele jõnglastele. Eks kinnitust annab seegi, et lavastust on mängitud juba 2009. aastast alates.
Autor ja lavastaja Piret ViisimaaLaval: Toomas Krall (külalisena) või Allan Kress (külalisena) või Hannes Lents (külalisena), Jane Meresmaa-Roos, Eneli Meresmaa või Meeli Seermaa, Galina Tikerpuu või Lea Tikerpuu, Kristiine Truu või Anneli Aru, Priit Matiisen või Märt-Jaanus Jelsukov, Karolin Tikerpuu, Marili Kurviste või Klaire Kuusk, Monika Ausmees või Kristi Purge, Margus Kruusvall või Andres Proode
Teoteater
See on hoopis isemoodi lugu noorest jõuluvanast, kes hirmsasti pelgab esimest korda kinkidega laste juurde minna. Kas päkapikud ka midagi kardavad ja mis saab siis, kui härjapõlvlased siin appi tulevad? Kõik vastused leiab Kalamaja sauna külje alt.
Vene Noorsooteater
Vene Noorsooteater on vene keelt kõneleva publiku ees nendel jõuludel tervelt üheksa lavastusega. Tõsi kolme neist mängitakse vaid korra, aga tootlikuse poolest tuleb alates 2000. aastast tegutsevale repertuaariteatrile au anda. Lähemalt saab võistleja valikutega tutvuda SIIT.
Vaba Lava
Põhjust Vaba Lava külastada on küllaga. Seal asub hetkel populaarseim tänavatoidu restoran, mille menüü on niivõrd eksklusiivne, et see «kiirtoidu» elamus on kindlasti meeldejääv. Mis loeb, on sisu ja sellel talvel on värskel tulijal talvevõlu küllaga.
Helen Rekkor ja Liisa Taul
Lavastaja Helen Rekkor
Laval: Mairi Jõgi (Improteater IMPEERIUM), Rauno Kaibiainen (Improteater IMPEERIUM), Sandra Annuste
Vaba Lava proovisaal
/nginx/o/2014/12/01/3570533t1hc278.jpg)
Midagi vaatemängulist, midagi teistsugust, midagi salapärast, liigutavat ja põnevat. Näitlejate sõnul on saalis olnud isegi sülelapsi, kes paelunult varjude mängu jälgivad ega piuksugi ei tee, aga arvestada tuleb, et saalis on pime ja etendus kestab tunnikese. Kõige sobilikum on etendus kooliealistest lastest igas eas täiskasvanuteni. Tegemist on tõestisündinud perekonnalooga, 20. sajandi algupoolel Muhu saarel üles kasvanud vanatädi jutustuse läbi tema kaugsõidulaevadel merd sõitnud onudest. Varjuteatrilavastus on kahtlemata kogu võistlustule kõige omanäolisem elamus.
Ulrich Hub
Lavastaja: Margus Prangel
Laval: Elina Reinold, Janek Joost, Jaanus Tepomees ja Indrek Kruusimaa
Margus Prangel lavastab elus esmakordselt lastekat. Ulrich Hubi «Kohtume laval täpselt kell kaheksa» on humoorikas lugu kolmest pingviinist, ühest tuvist, veeuputusest ja elust Noa laeval. Margus Prangel lubab kärtsu-mürtsu, pealaest jalatallani kostümeeritud tegelaskujusid ning üht lõbusalt veedetud kogupere pooltteist tundi. Võistleja
Sõltumatu Tantsu Lava
Kaasaegse tantsu pühakoda meelitab oma uudsuses ja mängulisuses kohale ka väikesed mürakarud.
Autorid ja esitajad: Ajjar Ausma (Cabaret Rhizome), Helen Reitsnik, Päär Pärenson (Cabaret Rhizome), Tiina Mölder
Vaba Lava maja tagaküljel
Peamine märksõna «Käigu» juures on mäng, mille olulisust märkame alles täiskasvanutena, kui seda justkui ühtäkki pole enam. Kui siis nüanssirohkete niidisttõmbamiste kujul, tihtipeale ei midagi siirast ega ausat, aga laste mäng on aus ja mis peamine – lõbus! Tantsuetendus paneb proovile sõbrasuhted ja usalduse ehk teemad, mille üle jõulude ajalgi (ja palju tihemini) mõtiskleda tasuks.
Rahvusooper Estonia
Programmis on kolm vahukooretorti, üks kirss ja üks kingitus.
Maria Suomineni
Lavastaja: Erki Aule
Laval: Kaarel Targo ja Helen Rekkor. Bänd koosseisus: Flöödid: Marion Aruvee (EMTA), Kristin Müürsepp (EMTA), Siret Sui (Tallinna Muusikakeskkool), Kerstin Laanemets (Tallinna Muusikakeskkool) Tšello: Brenda Vasemägi (EMTA), Valle-Rasmus Roots (EMTA) Klavessiin: Riina Pikani, Kersti Leppik (EMTA)
Estonia Kammersaal
/nginx/o/2014/12/01/3570501t1h2a05.jpg)
Tegemist on Maria Suomineni näidendiga William Shakespeare’i «Hamleti» ainetel, mille maailmaesietendus toimus 1996. aasta kevadel Helsinki Svenska Teaternis. Tänavu novembris tõi selle teose meie lavalaudadele näitleja ja lavastaja Erki Aule. Lavastuse helikeele ja laulutekstid William Shakespeare’i sõnadele on loonud Liina Kullerkupp. Esimene põnevuslik ja eakohane kokkupuude Shakespeare’iga – see on kingitus.
Pjotr Tšaikovski
Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten
Dirigent: Risto Joost, Lauri Sirp
Lavastaja: Timothy O'Keefe (USA)
Laval: Eve Andre-Tuga või Luana Georg või Alena Shkatula; Gabriel Davidsson või Jonathan Davidsson või Sergei Upkin; Luana Georg või Nanae Maruyama või Marika Muiste või Galina Rohumaa või Abigail Sheppard
/nginx/o/2014/12/01/3570497t1h3ab2.jpg)
Esimene vahukooretort. Midagi üllatuslikku siin pole, aga ometigi on hea, et see traditsiooniline jõululavastus pealinnaski olemas on. Mängitakse juba neljandat hooaega järjest ja lõppu ei paista tulevat. Kaunis ja vaatemänguline jõululugu – tõeline vahukooretort.
Kirss tordil on võimalus tutvuda selle kauni kehalise kunsti ajalooga. Haridusprojekt «Päikesekuningast Kratini ehk balletiajaloo kiirkursus» leiab aset detsembris, veebruaris ja aprillis. Jõulukuine võimalus selleks on juba möödas, küll aga on pileteid saadaval uueks aastaks.
Vennad Grimmid
Estonia Talveaed
/nginx/o/2014/12/01/3570509t1h14f4.jpg)
Hoiatus: detsembris välja müüdud, aga jaanuaris külastatav vahukooretort ehk klassikaline muinasjutt kogu oma headuses nagu me seda vendade Grimmide muinaslugu tunneme. Ühe erinevusega – ka Estonia on mudilaste kaasamisele mõelnud ja just üheskoos luuakse igakordne lavateos. Programmi viivad läbi neli kostümeeritud programmijuhti ning Ooper-Kvartett. Niimoodi võib veel kasvada muusikateatri järelkasvu nii publiku kui ka esitajate näol!
Pjotr Tšaikovski
Originaalkoreograafia autor: Marius Petipa
Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja: Toomas Edur
Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Kaspar Mänd
/nginx/o/2014/12/01/3570527t1h1c9f.jpg)
Charles Perrault peetakse muinasjuttude žanri toojaks kirjandusse, ta on paljude tuntud lugude nagu näiteks «Tuhkatriinu», «Punamütsike» ja «Saabastega kass» autor. Käesoleva balleti lõpustseenis astuvad lavale mitmed armastatud tegelased just nendest muinasjuttudest. «Uinuv kaunitar» on Tšaikovski kolmest balletist üks armastatumaid, mistõttu on see paljude teatrite püsirepertuaaris tänaseni.
Polygoni Amfiteater
Andres Noormets
Lavastaja: Tamur Tohver
Laval: Karin Rask, Tarvo Krall, Maarius Pärn, Harri Ausmaa, Henri Kuus jt
/nginx/o/2014/12/01/3570513t1h5555.jpg)
Kaksteist aastat tagasi kirjutas eesti lavastaja, näitleja, dramaturg, pedagoog ja improvisaator Andres Noormets lastenäidendi «Lumejänesed». Muusikalises ja lustakas lastelavastuses teevad kaasa Karin Rask, Tarvo Krall, Maarius Pärn, Harri Ausmaa, Henri Kuus j. Polygoni etendused algavad alati «Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees- mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees» E.Enno / R.Rannapi viisiga kohas, kus tühi ruum ei ole tühi ja mille keskmes on näitleja. Kas ka pisipere haakub vaese teatri manifestatsiooni ja vaese teatri rikkaliku lavalooga? Võistleja on valmis tihedaks etenduste perioodiks kuni 18. detsembrini.
Goltsman Ballett – kaasaegne ballett
Idee ja lavastus: Maria Goltsman
Koreograafia ja esitus: Märt Agu, Helle-Maria Mitt, Heili Parras, Üüve-Lydia Toompere, Egor Zadoya
/nginx/o/2014/12/01/3570505t1he7ec.jpg)
Ainult ühe korra veel – 6.12 Paide Kultuurikeskuses on võimalik näha muinasjutulist tantsuetendust «Kuupoiss». Lavastus on mõeldud lastele alates neljandast eluaastast ning räägib ühest poisist, kes elab üksi hõbedase Kuu peal.
Ugala teater
Tekst ja laulusõnad: Liis Aedmaa
Lavastaja ja idee autor: Oleg Titov
Laval: tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 11. lennu näitlejatudengid
«Ugala jõululavastuses «Hiired on hiired» ühendavad valged ja hallid hiired ühise eesmärgi nimel oma jõud ning asuvad koostööd tegema. Täpselt sama on juba suve lõpust saati teinud ka Ugala teater ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning 8. detsembril jõuavad lõpuks laulud, tantsud, lavavõitlused ja lumesõjad prooviruumidest suurele lavale ja publiku ette,» kirjutavad teatritegijad ise oma kodulehel. Tean, et butafooria töökojas on õmmeldud on lugematult palju hiirekõrvu, aga mis laval kõik sündima hakkab? Tuleb sammud Viljandisse seada.
Endla teater
Dramatiseerija: Triinu Ojalo
Lavastaja: Brigit Landberg
Laval: Fatme Helge Leevald, Kaili Viidas või Ireen Kennik, Kati Ong, Priit Loog, Lauri Mäesepp, Ahti Puudersell
«Kaunitar ja koletis», aga mitte klassikaline, vaid suisa hollywoodilikult tihke sündmustejadaga. Kui kirjelduse virr-varrist midagi meelde jääb, siis on need kaunitar Bella seiklused ja sõprussuhted. Endla lubab värvika lavapildi ja muusikalise lavastusega suurtele ja väikestele meelde tuletada, et kõik pole alati nii, nagu esialgu paistab. Teinekord võib kole osutuda ilusaks ja vastupidi. Võistleja Endla on oma jõululavastustebuumi panused pannud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitele: noorele lavastajale Birgit Landbergile ja tema näitlejast kursusekaaslastele Lauri Mäesepale ja Fatme-Helge Leevandile. Lavastuses teevad kaasa ka Kaili Viidas, Kati Ong, Priit Loog ja Ahti Puudersell.
Kuressaare Linnateater
Autor ja lavastaja: Aarne Mägi
Laval: Triin Lepik, Rauno Kaibiainen, Rivo Laasi
Headuse otsingul võib kõike juhtuda. «Kes otsib, see leiab,» öeldakse. Laval on kolm näitlejat, kes kokku tervelt üheksal korral otsivad koos lastega varandust. Kirjeldusest rohkem välja ei loe, plakatki on tagasihoidlik, aga tunne on sees soe. Kuressaare Linnateatri lastelavastuse võlu avaldub tema lihtsuses.
MTÜ Noor Ise-Loom
Idee: Kadi Urbas, Ando Urbas
Libreto ja muusika autor: Kaari Sillamaa
Lavastaja ja koreograaf: Katre Jaani
Osades: Getter Jaani, Kaire Vilgats, Emil Rutiku, Kaarel Orumägi, Contra, Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateater
Nordea Kontserdimaja
«Koerhaldjas Mia» on Eesti autori Kadi Urbase jõulumuusikal koerhaldjas Miast, kes elab Jõulumemme ja Jõulutaadiga paksus metsas väikeses majas ning läheb ühel päeval lastele maailma parimat kingitust otsima. Mittetulunduslik organisatsioon Noor Ise-Loom on Nordea Kontserdimaja lavale toonud mastaapse produktsiooni. MTÜ kodulehel on kirjas, et tegemist on sotsiaalse organisatsiooniga, mille tegevus on suunatud pere ja noorte kaaskodanike väärtustamisele ning nii vaimult, hingelt kui ka füüsiselt tervena hoidmisele. Esmapilgul jääb selgusetuks, kuidas popi ja lastemuusikaliga, mille pilet maksab üle kümne euro, eesmärki täidetakse. „Koerahaldjas Mia“ kodulehekülg paljastab, et vähekindlustatud peredest pärit lastele on eratoetajate ja firmade abiga kingitud juba 1045 piletit. See teeb rõõmu. Lisaks ägedale produktsioonile Nordeas on MTÜ Noor Ise-Loom on korraldanud alates 2009. aastast Mia jõulumaad, kuhu on toodud tasuta kohale üle 3800 vähekindlustatud perest või puudega lapse. Eelmiste aastate Mia jõulumaa tegevustest saad aimu siit.
MTÜ Art-Fortius
Sankt-Peterburi riiklik BUFF-teatri etendus
Nordea Kontserdimaja
Nordeas toimub veel midagi põnevat ja sotsiaalselt tänuväärset. MTÜ Art-Fortius, mille eesmärgiks on pakkuda publikule võimalust näha Venemaa ja teiste riikide kaasaegse kunsti parimaid näiteid, on pealinna toonud Sankt-Peterburi riiklik BUFF-teatri etenduse. Klassika, mille teise temperamendiga esituslaadi on võimalik jõulukuul näha. Show tõotab tulla vägev – on laulu, on efektsed kostüümid, on ERIEFEKTID! Ainult piletid on hirmus krõbeda hinnaga.
MTÜ Ajateater
Loone Ots
Lavastaja Anne Velt
Laval: Katrin Valkna, Merilin Kirbits, Tarvo Krall, Hans Kaldoja, Hannes Prikk, Tiina Adamson, Sebastian Talmar
Hopneri Maja keskaegne diele
Kummitusterohkes Vanalinnas, ajaloolises võlupaigas nimega Hopneri maja mängitakse Tallinna lugu, mis põhineb muistsel saksa pärimusel koll Rupertusest, püha Nikolause ja jõuluvana eelkäijast. Plakatit nähes tekib kohene seos filmiga «Kuidas Grinch jõulud varastas», kus veidrat rohelist ja karvast olevust, kes vihkas jõule, kehastab Jim Carrey. Ajateater lubab kõikidest tekkinud seostest hoolimata positiivset lugu. Lustlik tegevus kaasab lapsi ja õpetab nii häid väärtusi kui julgust nende eest välja astuda. Vaimud ja kollid on naljakad ja positiivsed, ütleb kodulehekülg.
/nginx/o/2015/07/09/4261855t1hf1af.jpg)