Kuidas siis nii, kui see on ometi olemas, Tallinnas, Tatari ja Sakala tänava ning Rävala puiestee kvartalis, küsib ehk mõnigi kõrvalseisja. Aga ei ole, ei ole valmis seni, kuni on puudu saalikompleks (kontserdisaal ja must black box'i tüüpi teatrisaal).
Koht, kus mitte ainult akadeemia üliõpilased ja vilistlased etendusi korraldaksid või kontserte annaksid, vaid mis oleks Estonia kontserdisaali kõrval oluliseks muusikaelu keskmeks – suureks kammersaaliks, mis meie pealinnas seni puudub.
Ühe saali saaga
Kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistas 23. septembril aktuse ja kontserdiga oma 95. sünnipäeva, siis tehti seda sümboolselt akadeemia hoone kõrval parkimisplatsile rajatud telgis, sealsamas, kuhu uut viiesajakohalist kontserdisaali on oodatud juba 15 aastat.
Kogu akadeemia senise kodu saamislugu kujutab iseendast üht saagat. See ulatub tagasi 1983. aasta veebruari, mil Eesti Muusikaakadeemia õppehoone asukohaks valiti kolme krundi hulgast välja praegune, asukohaga Rävala pst 16.
1985. aastal lahtisel arhitektuurivõistlusel esikoha võitnud töö (arhitektid Kalju Luts, Kalvi Voolaid, Urmas Elmik) nägi ette hoonete kompleksi, kuhu kuulusid peahoone, kontserdisaal, teine õppehoone, raamatukogu ja spordisaal koos ujulaga. Projekti kohaselt oleks muusikaakadeemia hõlmanud terve kvartali Sakala-Tatari-Kentmanni vahelisel alal.
Vahepeal puhkes «laulev revolutsioon», taastati omariiklus. Kuigi 25. septembril 1994 pandi Eesti Muusikaakadeemia 75. sünnipäeva ürituste raames hoonele nurgakivi, kulges kolm aastat varem alanud ehitus küll omandivaidluste, küll rahapuuduse tõttu vaevaliselt.
Algsetest suurejoonelistest plaanidest loobuti, hoone otsustati ära mahutada praegusele kinnistule ning jagada kahte ehitusjärku. 1996. aasta 5. novembril otsustas riigikogu, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kumu ja Eesti Rahva Muuseum tuleb valmis ehitada. Novembri lõpuks saigi ehituse esimese järguna kavandatud hoone karp katuse alla, aga selle avamiseni jõuti alles 12. septembril 1999.
«Tänasel imeilusal pühapäeval me avame muusikaakadeemia, mis ühendab Eesti Euroopaga,» kuulutas president Lennart Meri. «Eesti hääl peab kõlama Euroopa ja maailma ühises kontserdis ja kontsert siin tähendab nii muusikat kui koostööd ja koostöö ongi selle sõna algne mõte. Selle eest peavadki hea seisma see maja ja selle maja asukad: üliõpilased ja õppejõud.»
Seda nad on teinudki kõik järgnevad 15 aastat, samal ajal lootes, et peagi ehitatakse valmis ka hoone teise järguna kavandatud saalikompleks. Paraku pole viimase tarvis vundamendiaugunigi jõutud. Ümberkaudu on kerkinud või kerkimas uhked elumajad, mis ülbelt vaatavad nüüd ülalt alla kvartali keskele jäävale kunstitemplile.
Hetkeseis: otsuste ootus
Siinsamas Postimehes (21.11.2011) kolm aastat tagasi ilmunud probleemartiklis «Eesti kultuuriobjektid: alati kallimad kui planeeritud», mööndakse, et suurte kultuuriobjektide, nagu Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Kunstiakadeemia, ooperimaja, Lennusadama kompleksi, muusikaakadeemia kontserdisaali üheaegne ehitamine oli ette määratud nurjuma, ehkki tahtmine täita Eesti kultuuriruum ka füüsiliselt uute ja esinduslike hoonetega oli suur.
Kui enamiku nimetatud hoonete puhul on praeguseks siiski mingi lahenduseni jõutud, siis muusika- ja teatriakadeemia elab endiselt riigi otsuste ootuses. 2008. aastal taotleti saalikompleksi rahastamist kõrghariduse infrastruktuuri meetmest, kuid jäädi ainsa avalik-õigusliku ülikoolina toetusest ilma.
Valitsuskabinet nägi ette ehituse rahastamist kultuurkapitali kaudu, mida viimase nõukogu esialgu ka toetas. Hiljem aga otsus muutus ning kõik kultuurkapitali kultuuriobjektide ehitamiseks mõeldud vahendid suunati Eesti Rahva Muuseumile. Tõsi, säilis lubadus akadeemia ehituse kaasfinantseerimiseks, kuid kõigepealt on vaja haridus- ja teadusministeeriumi ning vabariigi valitsuse põhimõttelist otsust.
Sel taustal oleks narr, kui akadeemia saalikompleksi valmimine veel aastateks vinduma jääb. Saaks ju kasutada Euroopa Liidu vahendeid, mida kõrghariduse objektidele on kavandatud rahandusperioodil 2014–2020 lausa 57 miljonit eurot. Brüsselis olevat aga saalikompleksi ehitamise vajadust majanduse elavdamise kontekstis raske põhjendada, ka olevat akadeemia 2. ehitusjärk projekteeritud liiga suurena, kostab haridus- ja teadusministeeriumist.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on veendunud, et saalikompleks on projekteeritud õppetöö vajadustest lähtuvalt ning midagi ülearust selles pole. Saalikompleksi projektijärgne ehitusmaksumus oleks üheksa miljonit eurot. Akadeemia oleks valmis ehitushanget kohe välja kuulutama.
Sünnipäevaaktusel peetud kõne lõpetaski rektor Peep Lassmann lootusega, et 100. sünnipäeva peetakse juba uues suures saalis. Leitagu tahtmist ja julgust ehitada akadeemia valmis juba Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks!
----------------------------------
Sündmuste kroonika
1996 – riigikogu võtab oma otsusega kohustuse ehitada kolm olulist kultuuriobjekti, milleks on (ehitamise järjekorras) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kumu ja Eesti Rahva Muuseum.
1999 – valmib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1. järk, rahapuudusel jääb õppehoone täismahus välja ehitamata.
2000–2007 – koostatakse mitmeid 2. ehitusjärgu eskiisprojekte ja otsitakse finantseerimisvõimalusi.
2008 – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia taotleb saalikompleksi ehituseks raha struktuurifondide kõrghariduse meetmest, kuid jääb ainsa avalik-õigusliku ülikoolina investeeringukavast välja. Valitsuskabinet otsustab, et akadeemia 2. järgu ehitust rahastatakse läbi kultuurkapitali, mida kinnitavad kultuurkapitali 26.11.2008 nõukogu otsused.
2010-2011 – akadeemia omandab ehituse ette jääva Sakala 17 / Tatari 13 kinnistu eraomanikele kuulunud korterid ja sõlmib õppehoone 2. järgu projektdokumentatsiooni koostamise lepingu AS Resandiga.
2011 – akadeemia esitab kultuurkapitalile ametliku taotluse 2. järgu rahastamiseks.
2012 – Tallinna linnavolikogu võtab vastu Rävala pst 16 detailplaneeringu kehtestamise otsuse, mis loob eelduse 2. järgu ehituse alustamiseks. 2. järgu projektdokumentatsioon antakse tellijale üle. Valitsus muudab oma varasemat seisukohta, tehes põhimõttelise otsuse suunata kultuurkapitali kultuuriobjektide sihtfinantseeringu vahendid täies mahus ERMi ehitusse, akadeemia 2. järku aga finantseerida siiski Euroopa Liidu vahenditest. Minister Aaviksoo kinnitab oma kirjas kultuurkapitali nõukogule, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi ehitust on kavas finantseerida Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi vahenditest. Kultuurkapitali nõukogu otsustab, et nende kaasfinantseering on kuni neli miljonit eurot.
2013 – akadeemia võõrandab Sakala 17 / Tatari 13 kinnistu Tallinna linnale kuuluvad pinnad. Ollakse valmis ehitushanke väljakuulutamiseks. Saalikompleksi projektijärgne ehitusmaksumus on üheksa miljonit eurot.