VHS, Blade Runner ja leitud pilt

Janek Murd oma Telliskivi loomelinnakus asuvas stuudios. Ta oli muide üks esimesi, kes 2009. sinna majja kolis. Foto: Erik Prozes

Uus plaat

Janek Murd- Triiviv

Eesti Pops

Janek Murd on muusikas juba vana hunt. 90ndatel tegi Boraxit, hiljem Rubik 3001, praegu on üks psühhedeelse folktrio 3Pead liikmeid. Kuid tema viimased tegemised on toimunud ta enda nime all. Just on ilmunud Murru sooloplaat «Triiviv», samuti on ta praegu kinodes menukalt jooksva noortefilmi «Nullpunkt» heliriba looja. Homme esineb «Triiviva» kavaga praegu Prantsusmaal Nantesʼis toimuval eesti kultuuri festivalil.

«Triiviva» algmaterjal sai sul tegelikult lindistatud Lennusadamas toimunud näituse «Meri riidekapis» tarbeks. Mis näitus see täpsemalt oli?

See oli näitus mere ja moe seostest. Näiteks kust on tulnud madrusesärk, alt laiad püksid, tormikindlad riided jne. Sedasorti asjad. Läbi riietuse vaadati siis ajalugu. Näitus toimus kaheksas ruumis, milles igaühes oli spetsiaalne muusika. Ruumid olid avatud ja sätitud oli asi nii, et kui astud ühest ruumist teise, siis heli mõttes pidi üleminek olema sujuv. Kuna selle teemaga kattuvat materjali oli mul veel, tunduski hea mõte plaat teha. Korraks käis ka läbi mõte teha EP, aga tuli n-ö täispikk. Seal oli tegu ikkagi taustamuusikaga, sellise pideva luubiga, millel polnud algust ega otsa. Plaadil tuli lugusid selles osas konkretiseerida. Vist neli lugu arranžeerisin ümber, et need toimiksid plaadi kontekstis paremini

Kui palju sa ise kuulad muusikat, milles meri või vesi on oluline element?

Paar aastat tagasi koostasin Lennusadamale pleilisti, kus olid mereteemalised lood. Selle käigus sai Eesti Raadio fonoteegis tehtud väikest uurimistööd ja löödud otsingusse sõnu «meri», «torm», «ookean» jne. Muide, «Triivival» leidub lugu «Meri», kus siis Mikk Mikiver loeb oma suurepärase häälega Friedebert Tuglase teksti – selle teksti leidsin samuti selle otsimissessiooni käigus ja loo tegin ka selle Lennusadama listi tarbeks.

Omal ajal oli meri populaarne laulude teema, igal aastal korraldati lausa vastavaid lauluvõistlusi. Mingil hetkel, niimoodi tagantjärele kuulates tundus, et tekkis nagu väike auk, meri kui teema kadus muusikast. Ma olin ise hakanud ka sel teemal väikestviisi arendama, nii et oli põhjust ots üles võtta. Meri on mõnus avar teema. Meri on tripp. Kuidagi haakis. Nagu kunagi haakis mind muusika mõttes näiteks kosmose teema. Mingis mõttes on ka see sujuv järgnevus.

Plaadi kaanel on ülesvõte poistest ja kellestki veidrast krokodillist Narva-Jõesuu rannal, dateeritud 1934. Kust see pärineb?

Selle pildi leidsin riigiarhiivi fotoarhiivist Fotisest. Kusjuures, mulle tundus alguses, et kujundus pole selle plaadi puhul üldse oluline. Varasematel aegadel olin kujundusega ikka rohkem maadelnud. Selle plaadi puhul mõtlesin alguses, et kujundus pole liiga oluline, et peaasi, et see mingi ümbrise saab.

Mu vanemad elavad Narva-Jõesuus ja olen nooruses ise ka seal pikalt elanud. Otsisin Fotises mereteemalist pilti, ette viskas ka erinevaid variante Narva-Jõesuust – rannad, inimesed, hooned, männid jne –, kuid see pilt tundus kuidagi eriline. Sellel plaadil on minu arust mingisugune eksootiline element, kuigi ma seda tehes nii ei mõelnud ega plaaninud. Pildil on poisid, kes väidetavalt üritasid indiaanlasi mängida, kuid välja tuli hoopis teisiti. Sellel oleks justkui üle terve maakera hõime kokku tulnud, kilbi- ja näomaalingud ning atmosfäär meenutavad pigem Okeaaniat. Pluss see totakas krokodill. Mingi filmilik moment on selles pildis sees ja mulle tundus, et see haagib plaadiga.

Oled sa suur filmisõber?

Viimasel ajal olen jube vähe vaadanud. Isegi PÖFFile ei jõudnud kordagi, aega polnud. Aga muidugi meeldib vaadata. ETV 2 filmiprogramm on väga magus teema. Näiteks kõikvõimalikud dokid, mida kas pole näinud või mille olemasolust ei teadnudki. Vahel vaatan filme ka saundträki pärast. Neil saundträki-asjadel üritan ikka kõrva peal hoida.

Nimeta mõni hea saundträkk, mis niimoodi lihtsasti meenub.

(Mõtleb pikalt.) Viimasest ajast seriaal «True Detective» oli ikkagi väga hea saundträkiga. Selles oli nii spetsiaalset kujundusmuusikat kui vanemaid lugusid ja kõik see muutus kokku üheks selliseks müstiliseks atmosfääriks. Kindlasti oli sel saundträkil «True Detective’i» õnnestumise juures väga suur osa.

Narva-Jõesuus oli omal ajal nn 4. korpus, kus ministrid käisid lõõgastumas, samuti Moskva natšalnikʼud. Bruno Sauli ja Karl Vaino sviidid olid seal. Moskvast tuli rahvas sageli nii, et võeti kohvris kaasa ka näiteks sada VHS-kassetti filmidega. Kuna isa oli mul sanatooriumi juhataja, õnnestus ka üsna tihti sinna käsi vahele pista ja üht-teist vaadata. Sellest ajast meenub «Blade Runneri» saundträkk, mis kõvasti mõjutas. Tol ajal ei andnud ma endale aru, kes küll on Vangelis, kuid see film ja heli olid nii kummaliselt paigas.

Mul paluti seoses su «Nullpunkti» helikujundusega edasi öelda ka kompliment, et suurepärane saundträkk, praktiliselt ei pane tähelegi.

Pidin just autorikaitse jaoks need muusikaga minutid kokku lööma ja tuli 28 minutit. Eks seal ongi paljud asjad mingisuguse tegevuse teenistuses, nii et pole kuuldagi, kui sellele spetsiaalselt tähelepanu ei pööra. Aga jah, ega polnud ka plaani tervet filmi muusikaga katta.

Kuidas ühele filmile muusika kirjutamise protsess üldse välja näeb? Kas nii nagu kunagi tummfilmide puhul, et alguses on pilt ja siis sina pärast helindad selle ära?

«Nullpunkti» puhul alustasin tegelikult sarjaga. Alguses tahetigi sarja teha ja minuni selline idee ka jõudis. Kuna raha ei saadud, leiti, et teeme ainult sarja. Olin sarjale juba muusika ära kirjutanud, kui kerkis ikkagi päevakorda ka film. Sarjas on muidugi muusikat kõvasti rohkem.

Aga käis see nii, et alguses mul oli sarja stsenaarium käes ja siis hakkasin mõtlema, mis seal peaks muusika mõttes olema. Rääkisin ka režissöör Mihkel Ulgiga oma mõtetest, tema mind väga täpselt ei suunanud, nii et olid vabad käed. Teada oli, et tegu on noortefilmiga, kuid mõtlesin, et muusika mõttes võiks see olla universaalsem. Mingil hetkel oli ka juba valmis pilti võtta. Nii et käsikäes käis see asi.

Teed ka eesti muusikale pühendatud raadiosaadet «Eesti pops» ja oled ilmselt kõikidest inimestest kõige paremini kursis sellega, mis selles vallas toimub. Kas sul on teada ka mõni geenius, keda keegi teine veel ei tea?

Ei ole. Pidin hiljuti ka sellisele kõige-kõige-küsimusele vastama, ja ega ma ausalt öeldes ei suutnudki vastata. Saate algusaegadel tundus aeg-ajalt, et leiad midagi, mida veel ei teata, aga nüüd on seda infot igal pool nii palju. Kõik tuleb kohe välja, soundcloudʼis info jookseb, sellist seina taha jäävat maailma on vähem. Üllatusi võib tulla muidugi iga kandi pealt, ka vanematelt tegijatelt. Kes oleks võinud arvata, et Genkalt ja Paul Ojalt nüüd selline pauk tuleb.