Aleksandr Vassiljevi elegantne ajamasin

Anne Vetik
, kunstikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakul opaalhelmeste, klaashelmeste ja strasskivitikandiga musliinist õhtukleit. Lääne-Euroopa, u. 1924
Vasakul klaashelmes- ja helmestikandiga fuksiinpunane šifoonist õhtukleit. USA, u. 1922.
Vasakul opaalhelmeste, klaashelmeste ja strasskivitikandiga musliinist õhtukleit. Lääne-Euroopa, u. 1924 Vasakul klaashelmes- ja helmestikandiga fuksiinpunane šifoonist õhtukleit. USA, u. 1922. Foto: Kumu

Vene-Leedu päritolu vastuolulise prantsuse meediafiguuri, kollektsionääri, kirjaniku, stsenograafi Aleksandr Vassiljevi kogudest pärit art deco ajastu moe väljapanekut on keeruline kirjeldada ülivõrdeid kasutamata. Seda juhul, kui te pole üks nendest hirmsatest inimestest, kes ei hooli kleitidest, kingadest, kottidest ja kõigest muust, mille abil konstrueeritakse välist identiteeti.

Sellisel juhul soovitan näitust sellegipoolest külastada, võimalik, et mõtlete ümber ja hakkate tulihingeliseks fashionista’ks, või siis näete vähemalt päris mitut eset, mida saab endale selga, jalga, kätte või külge panna. Ja need esemed avavad oma ajastut samamoodi nagu kunst, kirjandus ja muu kultuur.

Reeglina kirjeldatakse 1920ndate moodi, kasutades märksõnu «emantsipatsioon», «paljastamine», «mugavus». Keskmised moeõpikud tihtipeale ei selgita, miks just sedasi läks, et ontlikest Gibsoni tüdrukutest said pahelised ööklubis tšarlstoni vihtuvad flapper’id, mainides vaid nii muuseas Esimest maailmasõda ja tööstusrevolutsiooni.

Vassiljev läheb asjaga oluliselt rohkem süvitsi, tema detailidest nõretav suurteos «Beauty in Exile», mis jälgib Pariisi moeärisse sukeldunud, revolutsiooni eest pagenud Vene aristokraatide käekäiku, on tema põhjalikkuse ca 5 kilo kaaluvaks asitõendiks. Muuseas, näituse avamisel oli härral seljas Commes’de Garconi pintsak, nii et ka uuemgi mood pole talle võõras.

Maksimaalselt kondenseerununa on 1920. aastate stiili tekkepõhjused Vassiljevi jaoks sellegipoolest väga lihtsad. Kleidid muutusid lühemaks, sest a) polnud raha, et rohkem kangast osta, ja b)mehi jäi kole väheks ning väheste posttraumaatilise sündroomi käes vaevlejate vallutamiseks läksid kasutusse kõik meetmed.

Art deco’le omased pärlitega tikitud rikkalikud ornamendid tulenesid aga nii mõnigi kord sellest, et juba kantud kleiti oli vaja taaskasutada ning vana ese sooviti kuidagi põnevamaks muuta. Meeste hulga kiire kahenemise tõttu ajavahemikus 1914–1918 oli näiteks pulm muutunud veelgi enam fetišeeritud sündmuseks, seda eriti üldise dekadentsliku atmosfääri taustal.

Kunagi mängisime õega sellist mängu, et sirvisime koos Anttila kataloogi ja igal lehel pidi hästi kiiresti näitama asjale, mida endale tahad. Selline värskelt tarbimisühiskonda sisenenud riigi laste meelelahutus, väike ettevalmistus tulevasteks ostutuurideks. Paratamatult mängib sarnast mängu enamik inimesi, kes külastab «Pidu sinu eneses» väljapanekut Kumus.

Zara, Acne ja Prada toodang kahvatuvad 1920ndatel tegutsenud nimetute õmblejate ja tikkijate saavutuste ees. Siit võiks jutuga jõuda lausa kuhugi Walter Benjamini kuulsa teksti «Kunstiteos mehhaanilise reprodutseerimise ajastul» juurde. Või võrrelda tänapäeva moemaailma ja tänapäeva kunstimaailma toimimist. Ja mõelda, kas kunagi võis olla teisiti või meile ainult tundub nii.

Vaadates kleiti aastast 1925, võib Vassiljevi seisukohtadest lähtudes mõtiskleda näiteks nii: selle kleidi autori ja kandja eesmärgiks oli luua midagi erakordset, midagi sellist, mis aitaks leida armastust maailmas, kus seda oli teha pigem raske kui lihtne. Vaadates praegu ülipopulaarse moesaidi ManRepelleri instagramme, millel ilutsevad väga kallid ja väga ekstravagantsed tekstiilesemed, tuleb pähe mõte, et siin on eesmärgiks saada laike ja ostujõudu. Üks aeg tahtis armastust, teine tahab laike.

Pidu sinus eneses. Art Deco mood Aleksandr Vassiljevi kogus jääb Kumus avatuks 18. jaanuarini

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles