Parimad raamatud. Erkki Bahovski soovitab!

Postimees kogus kokku üheksa raamatusõbra lemmikud.  Siit leiate  Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski soovutused. Valik on teie!

Et lõppev aasta tõi mitmesuguseid kirjatöid, lugesin palju varasemat kirjandust ja 2014. aastal ilmunuga väga kursis ei ole. Osa nimekirjast on ilmunud ka eelmisel aastal, kuid lugesin nimetatud raamatuid kindlasti sel aastal, sestap tohib neid siin ehk ka esitleda. See pole pingerida.

Margaret MacMillani «The War That Ended Peace. How Europe Abandoned Peace for the First World War». Lõppeval aastal möödus teatavasti sada aastat Esimese maailmasõja puhkemisest ja MacMillani raamat on sel teemal üks parimaid – kuidas jõudis jõukas, tsiviliseeritud Euroopa konfliktini, milles hukkus miljoneid ja sandistus nii füüsiliselt kui ka vaimselt terve kontinent.

Henry Kissingeri «World Order. Reflections on the Character of Nations and the Course of History». Kissinger ütleb, et senine lääne maailmakord on murenemas. Mõttekoht ka Eesti poliitikakujundajatele.

Lawrence Freedmani «Strategy: A History». Umbes 800 leheküljel võetakse läbi kogu strateegia ajalugu. Huvitavaks teeb raamatu asjaolu, et Freedman ei kirjuta üksnes sõjalisest strateegiast, vaid ka sellest, kuidas on sõjaline mõtlemine kandunud majandusse ja valimiskampaaniasse.

Leszek Kołakowski «Revolutsioon kui ilus haigus. Arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast – aga mitte ainult». Raamat, mida võiks soovitada end kooseluseadusest puudutatuile – kuidas sünnib despotism ja kuidas sallida sallimatut. Mitukümmend aastat varem kirjapandu on ajakohane ka praegu.

Alo Lõhmuse «Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal». Heroiline Vabadussõda võis olla ka julm ja metsik. Seda mõlemal poolel.

Max Booti «Invisible Armies. An Epic History of Guerrilla Warfare from Ancient Times to the Present». Muresolevad kodanikud aka rohelised mehikesed on kogu aeg olemas olnud. Sissisõda on tegelikult sama vana kui sõda ise.

Roger Moorhouseʼi «The Devil’s Alliance. Hitler’s Pact with Stalin». Lääne akadeemilisse teadvusse on jõudnud, et üks Teise maailmasõja põhjustajaid oli ka Nõukogude Liit. Ilmselt parim ülevaade Hitleri-Stalini sõprusaastatest.

Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika». Hea, et Hargla Melchiori n-ö reinkarneeris ja elule tagasi tõi. Melchiori pojaga Lübeckis juhtunu lubab oletada põnevat järge.

Udo Uibo raamatut «Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid». Uibo mängib sõnade tekkelooga, kuid kirjeldab mänglevalt ka, kuidas ta on üritanud sõnade päritolu kindlaks teha.